Uudised
TERMOPILT ON JAANITULEL
Esmaspäeval 22. juunil oleme suletud,
kohtume taas neljapäeval 25. juunil!
autor: Eesti Korteriühistute Liit
https://ekyl.ee/2020/05/11/korterelamu-rekonstrueerimistoetuse-taotlemine-2020/
SA KREDEX HAKKAB TAOTLUSI VASTU VÕTMA ALATES 11. JUUNIST. TAOTLUSVOOR ON AVATUD 30 PÄEVA.
Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult.
Toetus on voorupõhine ja taotlused rahuldatakse piirkonnale eraldatud rahaliste vahendite mahus.
2020 rekonstrueerimistoetuse tingimused on üleval SA KredEx veebilehel.
Tutvu tingimustega siin: https://kredex.ee/…/elamistingi…/rekonstrueerimistoetus-2020
Tutvu määrusega “Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord” siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020020
Head kliendid!
Asume uuel aadressil Suur-Jõe 63, Pärnu Waldhofi ärimaja II korrusel
Alates 11.05.2020 oleme avatud tavapäraselt
E-R 9:00 – 17:00
Kontaktid:
info@termopilt.ee
tel: 60 16 500; 53 48 99 59
autor: Eesti Korteriühistute Liit
https://ekyl.ee/2020/05/07/terevisioon-07-05-20-kortermajade-renoveerimine/
07.05.2020
Tänases ETV Terevisiooni hommikuprogrammis arutlesid EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski selle üle, mis saab Eesti elamufondist, mis on kortermajade renoveerimisega hästi ja mis halvasti, ning kui valmis on korteriühistud renoveerimiseks. Uus rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor avaneb 11. juunil.
Head kliendid!
Termopilt ja Papiniidu koopiakeskus asuvad uuel aadressil
Suur-Jõe 63, Pärnu
Waldhofi ärimaja II korrusel
Kuni eriolukorra lõpuni töötame kodukontorites ja kontaktivõtmiseks palume kasutada elektroonilisi kanaleid.
Kontaktid:
tel: 60 16 500; 53 48 99 59
autor: Pärnu Postimees
Kristo Niglas
Kui inimene valib elektroonikapoes pesumasinat, võib hinna kõrval kaalukeeleks kujuneda energiamärgiski. Roheliste, kollaste, punaste noolte järel tähed Ast Dni hakkavad hästi silma ja annavad üheselt mõista, milline aparaat vähem elektrit tarvitab. Samasugused märgid on majadelgi, kuid nende puhul on hoopis keerulisem sotti saada, mida A või B tähendab ning millise märgiga majas võiks kommunaalarved väiksemad olla.
Loe lähemalt: https://parnu.postimees.ee/6909207/kui-a-st-saab-b-ehk-energiamargised-hoonetel-kipuvad-kahanema
autor: ehitusuudised.ee
Ehitisregister on olemuselt avalik andmekogu, mis koondab teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Nii mõnegi tootmisettevõtte jaoks tuleb üllatusena, et registrist võivad konkurendid ja teised kõrvalised isikud saada infot, mis ei tohiks olla avalik, kinnitab Audium OÜ dokumendihalduse projektijuht Kaili Tamm.
Kui kättesaadavad on ehitisregistri andmed?
Vastavalt Ehitisregistri põhimääruse § 39 lõikele 1 on ehitisregistri andmed avalikud, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel. Ümberseletatult tähendab see, et hetkest kui dokumendid on ehitisregistrisse kantud, saab igaüks vaadelda kõike seal salvestatut,
Enamjaolt ettevõtjad ja ka eraisikud tunnevad eelkõige muret, et nende äri- või tööstushoonel või eramul oleks nõuetekohane ehitus- või kasutusluba. Kas aga kohalikule omavalitsusele ehitisregistri kaudu esitatu avalik kättesaadavus tulevikus on ehitise omanikule turvaline?
Kohalikul omavalitsusel on kohustus teostada riiklikku järelevalvet, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus oleks ohutu, see tähendab ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Muuhulgas ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab ka loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Enamjaolt on nõuetele vastavuse tõendamine kirjalikult taasesitatavas vormis (fotod, digitaalsed projektid, joonised jms), mis kohalikult omavalitsuselt registrisse kantuna muutuvad vaadeldavaks kõigile, kes seda soovivad.
Kuidas tagada, et ehitisregistrisse dokumentide kandmise järgselt ei oleks ettevõtja konkurentidel võimalik tuvastada tehnilistelt joonistelt näiteks teatud seadmeid või nende asukohti? Või, et sinu isikuandmed, mida sa ei soovi avaldada erinevatel põhjustel, oleksid kaitstud?
Avaliku teabe seaduse kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks näiteks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Sama seadus sätestab, et teabe üldiseks kasutamiseks andmisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus, autoriõiguste kaitse, riigi julgeoleku kaitse, ärisaladuse ja muu juurdepääsupiiranguga teabe kaitse. Enne teabe üldiseks kasutamiseks andmist peab teabevaldaja hindama teabe üldisele kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust.
Kuidas mitteavalikustada?
Juhul, kui on olemas õigusaktidest tulenev põhjus kasutusloa andmete mitteavalikustamiseks, tuleb esitada kohalikule omavalitsusele vormikohane digitaalselt allkirjastatud taotlus koos kõikide nõutavate dokumentidega ehitisregistri väliselt. Kasutusloa taotluse võib esitada digi- või paberkandjal. Paberkandjal võib kasutusloa taotluse esitada juhul, kui digikandjal esitamine ei ole võimalik. Sellistel tingimustel kannab kohalik omavalitsus kannab loataotluse andmed ehitisregistrisse vastavalt piirangunõuetele.
Andmekandjale või dokumendi kogumile tuleb teha märge „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS“ või kasutada lühendit AK. Märkele lisatakse teabevaldaja nimi, juurdepääsupiirangu alus, lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev.
Milline info vajaks kaitset?
Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks näiteks:
– teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta;
– teabe tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja huve või sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus;
– teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust;
– teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.
Isikuandmete kaitse tagamiseks on osad omavalitsused loobunud nõudest esitada kasutusloa menetlusse teenusepakkujate lepinguid (näiteks veevarustus ja reovee ärajuhtimise teenuste ostuleping, jäätmeveo leping) või palutakse need esitada isikuandmed peidetuna.
Niinimetatud registriväline menetlus on kindlasti aeganõudvam ja meie e-ühiskonna mugavusootustega vastuolus nii ehitise omanikule kui ka loa menetlejatele. Siiski tasub põhjendatud juhtudel ehitise omanikel kaaluda oma teabe avaldamist teades, et see on avalikult kättesaadav nii täna kui ka tulevikus.
Tulekul veebiseminar “EHITISREGISTER – ETTEVÕTJA ABILINE
Ehitisregistri arendustööd on nüüd jõudnud uue arhitektuuri ja vundamendi ladumise töödest sellesse faasi, kus muudatused hakkavad juba välja paistma.
Veebiseminaril räägitakse:
Mis on ehitsregistris juba muutunud, mis muutumas?
Kuidas mõjutavad ehitisregistri, e-ehituse platvormi ja 3D kaksiku arendused ettevõtja elu?
Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on jätkuvalt ehitussektori tootlikkuse kasvu toetamise kursil?
Veebiseminari viib läbi Majandus-ja kommunikatsiooniministeerumi ehitisregistritalituse juht Taavi Jakobson.
autor: ehituduudised.ee
BIMist ehk ehitise infomudelitest räägitakse ehitusmaastikul väga palju. Üha rohkem on ka tellijaid, kes teavad, et mudelprojekteerimisega on võimalik ehitusvigasid vältida ning hoida kokku aega ja raha.
Nordeconi arendusjuht Miina Karafin ja digitaalehituse valdkonna konsultant Risto Vahenurm on võtnud endale südameasjaks ehitiste tellijate teadlikkuse tõstmise. Uurisime, miks peaks nii era- kui ka avalik sektor üle minema mudelprojekteerimise kasutamisele ning mida on seejuures oluline jälgida.
Miks BIM aitab säästa?
BIM ehk ehitusinfo modelleerimine loob platvormi, mis seob ehitise info ühtsesse 3D mudelisse. Ühtpidi loob see hoonest atraktiivse mudeli, mis aitab kaasa projekti tutvustamisele ja müümisele, teistpidi on see parim võimalik lahendus hoone läbimõtlemiseks ning testimiseks juba enne ehituse algust.
Mudelprojekteerimine annab parema võimaluse kõikidel asjaosalistel ühtse meeskonnana tegutseda kogu projekti eluea vältel, seega aitab BIM kaasa ehitus- ja projekteerimisvigade vältimisele. Suurim võit BIMi kasutades on seega rahaline — lihtsam ja odavam on midagi ümber teha digikeskkonnas kui hiljem ehitusplatsil.
Lisaks aitab mudelis olev info hiljem kaasa hoone haldusprotsessil.
TAHAD BIM-IST ROHKEM TEADA?
Äripäeva Akadeemia koolituse “Kuidas targalt ehitusprojekti tellida?” eesmärk on anda teadmisi kaasaegsete meetodite kasutamisest ehitusprojekti efektiivsemaks planeerimiseks ning tellimiseks ja hilisemaks korrashoiuks.
Koolitusele on oodatud kõik arendus- ja ehitusprojekte tellivad ettevõtted ja organisatsioonid: kinnisvaraarendajad, tootmis-, kaubandus-, tervishoiu-, majutus-, põllumajandus- ja logistikaettevõtete esindajad, büroohoonete ja tehnoparkide omanikud, kohalike omavalitsuste esindajad jt, aga ka ehituse peatöövõtjad.
Koolitus toimub 3. märtsil. Pane ennast kirja SIIN.
Milliseid BIM nõudeid võiks kasutada?
“Oleme viimastel aastatel näinud ehitusprojektides üha enam erinevaid mudelprojekteerimist käsitlevaid nõudeid,” kirjeldab Nordecon AS arendusjuht Miina Karafin. “Turul on küll valdavalt levinud Riigi Kinnisvara nõuded, aga erinevaid dokumente näeb nii avalike – kui ka eratellijate hangete juures üha tihemini“.
Suur huvi mudelprojekteerimise vastu on ühelt poolt väga tervitatav, aga samas toonud kaasa olukorra, kus iga tellija projekt on oma nõuetes eriline ning kõigil osapooltel tuleb neid täiesti eraldi menetleda. Iga tellija ainulaadsete nõuete läbitöötamine ja rakendamine tähendab olulist lisatööd kõikidele, nii arhitektidele, projekteerijatele aga ka ehitajale.
Selle probleemi lahendamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) algatusel ja tellimusel alustatud avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete standardi ja vastava juhendi loomist. Töö eesmärk on lihtsustada BIMi kasutamist nii tellijate kui ka töövõtjate jaoks.
Miks suhtuda BIMi nõuetesse täie tõsidusega?
Pole mõtet rakendada nõudeid lihtsalt linnukese kirja saamiseks. Küll aga tasub igal tellijal nende kasutamist kaaluda ning mõelda hästi läbi, mida nendega saavutada tahetakse. Tellija peaks mõistma mudelprojekteerimise väärtust ehitusprojekti planeerimisel ja tegema endale selgeks, millistele teemadele rõhku pöörata. Aeg ja raha, mida kulutatakse, et viia end kurssi kaasaegsete meetodite kasutamisega, tuleb hiljem ehitusel mitmekordselt tagasi: mudelprojekteerimine on suurepärane viis, kuidas olla kindel, et töö käigus valmib 100% kvaliteetne ja läbimõeldud lahendus, millega on kõik osapooled rahul.
Risto Vahenurme sõnul võimaldavad BIM nõuded tellijal määrata ehitise kohta vajalike andmete kogumise reeglid. Näiteks on võimalik määrata, et ehitise üleandmisel soovitakse teostusinformatsiooni nii 3D-geomeetria, andmete ja elektroonilise dokumentatsiooni kombinatsioonina.
Oma ehitise kohta teadlik andmete kogumine annab võimaluse neid andmeid hilisemalt uuesti kasutada — näiteks hoone korrashoiu tegevuste efektiivsemaks muutmisel. „Suurima BIM-kasuteguri saavutamiseks on tähtis enda eesmärkidest BIMi rakendamisel anda projekteerijatele ja projektimeeskonnale teada võimalikult varajases staadiumis,“ selgitab Risto Vahenurm.
autor: postimees.ee
Projektibüroo OÜ
Ehitise juures on mitmeid nõudeid ja lubasid, mille osas vaja näpuga järge ajada. Üks peamine murekoht on majaomanikel sageli kasutusluba, mis kipub tunduma puhas formaalsus. Projektibüroo müügijuht Joonas Annus selgitab, milleks kasutusluba nõutakse ning kuidas kasutusloa taotlemisel toimida.
Mul on muud load ja nõuded täidetud. Milleks ja kellele veel kasutusluba on vaja?
Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ning seda on ohutu kasutada. Lisaks ehitise omanikule annab kasutusluba kohalikule omavalitsusele kindlustunde, et tema valitsusüksuses paiknevad ehitised on kasutamiseks ohutud.
Korrektsed andmed on vajalikud sellekski, et omavalitsus saaks langetada õigeid otsuseid kütte-, vee- või kanalisatsioonitrasside rajamisel või prügiveo korraldamisel, kiirendada ehitustegevust ja vähendada sellest tulenevat ebamugavust (nagu pikalt suletud teed või lõhutud taristu) ning hoonete ostu-müügi tehingutes informatsiooni kogumiseks.
Lisaks on veel põhjuseid, miks kasutusluba on oluline just hoone omanikule:
Kasutusluba tõendab, et hoone on ohutu ja seda on turvaline kasutada
Kasutusluba kinnitab maja tehno- ja elektrisüsteemide ning kandekonstruktsioonide korrasolekut. Tulekollete ohutust kontrollib enne kasutusloa väljastamist päästeamet.
Kasutusluba tagab usaldusväärsuse panga ees
Pank jälgib laenu andes, kas olemasoleval ehitisel on kasutusluba või kas ehitusjärgus elamul on ehitusluba. Mõlemal on sama eesmärk – tagada ehitiste ja ehituse ohutus ja nõuetele vastavus.
Kasutusloa olemasolu kiirendab kinnisvara müüki
Kasutusloata hoonele on raske leida ostjat, kuna pank ei ole alati nõus seda finantseerima. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et kasutusloata kinnisvarale tuleb leida ostja, kes ei vaja pangalaenu.
Kasutusloa puudumisel võib kindlustus loobuda tulekahju või mõne muu õnnetuse korral kahju hüvitamisest
Kui hoonel pole kasutusluba, siis ei pruugi kindlustus korvata kasutusloata kinnisvara kahjusid, sest puudub kinnitus, et õnnetus ei saanud algust rikkis tehnosüsteemist, mistõttu kindlustusselts võib hüvitise määramata jätta.
Millal kasutusloa nõue tekkis?
2020. aasta alguseks tuleb kõik üle 20m² ehitusaluse pinnaga hooned kanda ehitisregistrisse. Lisaks eluruumidele kuuluvad nende hulka ka suuremad kuurid, saunad, garaažid ja laudad. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 26–29 kohaselt puudutab see nõue eelkõige ebaseaduslike ehitiste (ilma ehitusõiguseta ehitatud/laiendatud/rekonstrueeritud ehitised) seadustamist ning eeltoodud säte ei nõua kasutusloa väljastamist kõigile olemasolevatele hoonetele. Enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist väljastatud ehitusload (eeldusel, et on hakatud õigeaegselt ehitama) on tähtajatud ja ei pruugi olla aastaks 2020 veel valmis ehitatud. Enne 1995. aastat ehitusloa alusel ehitatud hooneid, mis on valminud vastavalt ehitusloa saanud projektile, ei pea eraldi kasutusluba taotlema. Juhul, kui on ehitatud projektis erinevalt, siis on vaja tehtud muudatused seadustada.
Nõue, et ehitisel peavad olema nii ehitus- kui kasutusload, tulenes juba kuni 30.06.2015. a kehtinud ehitusseadusest. Nii näiteks sätestas kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 32, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kohalikul omavalitsusel oli kuni 01.07.2015. a kehtinud ehitusseaduse ja ka täna kehtiva ehitusseadustiku alusel võimalus koostada kasutusloata kasutamise eest rahatrahv.
Trahvi kohalik omavalitsus kindlasti esimese asjana välja kirjutama ei hakka, eelkõige võetakse ühendust ehitise omanikuga ning antakse mõistlik aeg dokumentide korrastamiseks ja kasutusloa taotlemiseks.
Millal tuleb kasutusluba taotlema hakata?
Kasutusluba on võimalik taotleda kasutusotstarbe kohaselt ja nõuetejärgset kasutamist võimaldavale hoonele või rajatisele, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale. Kohalikule omavalitsusele tuleb esitada tehniliste dokumentide kogum, mis kinnitab maja tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide tehnilist korrasolekut. Sinna hulka kuuluvad nii tuleohutuse ja elektripaigalduse audit, korstnapühkimise akt kui ka ehitise audit.
Kasutusloa taotluse saab esitada peale ehitise valmimist.
Enne 1995. aastat ehitusloa alusel ehitatud hooneid, mis on valminud vastavalt ehitusloa saanud projektile, ei pea eraldi kasutusluba taotlema. Juhul, kui on ehitatud projektis erinevalt, siis on vaja tehtud muudatused seadustada.
Miks tänapäeval nii paljudel see tegemata on? Kas formaalsed nõuded on muutunud keerulisemaks?
Aeg on näidanud, et kui viis aastat tagasi oli dokumente kordi lihtsam korda saada, siis täna on vajaminevate dokumentide nimekiri juba palju pikem. Ja lühemaks ei jää see nimekiri kindlasti! Kuna igalt dokumendi allkirjastajalt nõutakse kutsekvalifikatsiooni, muudab ka see iga paberi või auditi saamise kliendi jaoks kallimaks.
Kasutusloa taotlemine hoonele pole tõesti sugugi lihtne ülesanne ning võib olla inimeste jaoks paras peavalu. Seadusest tulenevate dokumentide nimekiri on pikk ja nõuab mitmeid litsentse, lisaks erinevad nüansid diplomeeritud spetsialistide kaasamisel. Seetõttu on mõistlik usaldada see töö oma ala professionaalidele, sest siis saab olla kindel, et kasutusloa taotlemine ei jää ajapuudusel pooleli ning hoone on tõesti elamiseks ohutu.
Projektibüroo meeskond omab pikaajalist kogemust ehitusturul ja on kokku puutunud erineva keerukusega lubade menetlusprotsessiga, taotledes kasutuslube hoonetele, mille ehitamiseks oli ehitusluba olemas, ja ka hoonetele, millel ehitusluba puudub. Ettevõte tegutseb üle Eesti ning on kasvanud kohaliku turu suurimaks nii käibe kui ka väljastavate kasutuslubade arvu poolest. Aastal 2019 sai Projektibüroo spetsialistide abiga väljastatud ligi 250 kasutusluba.
autor: kodustiil.postimees.ee
Kaks kolmest Eesti elanikust elavad kortermajades, mis on ehitatud aastail 1961–1990 ja see tähendab, et varem või hiljem tuleb enamik neist majadest renoveerida.
Kortermaja renoveerimise kasulikkust tõendavad faktilised andmed: renoveerimata kodude soojapidavuse tase on 40 kuni 60 protsenti madalam kui renoveeritud kodudel. Külmal aastaajal läheb renoveerimata hoonetes iga energiale kulutatud viie euro kohta neli eurot kütte eest tasumiseks.
«Kompleksne soojusisolatsioonilahendus välisseintele koos täiendavate meetmetega võib vähendada kütteks mineva energia kulusid kuni 70 protsenti. See ei peaks kedagi üllatama, sest ainuüksi seinte kaudu võib kaotada kuni 40 protsenti soojusest,» ütleb ROCKWOOLi müügiesindaja Paul Wells.
Innovatsioon tagab pikaajalise vastupidavuse
Wellsi sõnul valitakse välisseina isolatsiooniks kõige sagedamini erinevaid krohvitud või tuulutatava fassaadi lahendusi, kus soojusisolatsiooniks on kivivill, polüstüreenvaht või polüuretaan.
Värskeimate uuenduste ülevaates tõstab Wells esile kivivilla kui materjali, mis pakub alati uuenduslikke lahendusi, ja tuulutatavaid fassaade. Tuulutatav fassaad on mugavam – sellise fassaadi võib panna paika kas või talvel, samas kui krohvitud fassaadidega saab töötada ainult siis, kui õhutemperatuur on üle pluss viie kraadi. Samuti läheb tuulutatava fassaadi hooldamine vähem maksma ja on lihtsam.
«Nende fassaadide tuulutusvahe laseb niiskusel välja pääseda ja hoiab seinad kuivemana. See takistab niiskuse majja pääsemist ja niiviisi ei saa hallitus tekkida. Sama tähtis on tõsiasi, et sellised fassaadid ja nendes kasutatud materjalid tagavad parema tuleohutuse ja kujutavad endast pikaajalist lahendust,» ütles Wells.
Raha kokkuhoid võib vigu kaasa tuua
Selleks, et ära kasutada tuulutatavate fassaadide parimaid omadusi, tuleb kinni pidada mõningatest põhireeglitest. Ehitamisel võidakse teha vigu, mille põhjuseks on sageli soov raha kokku hoida seal, kus kulude vähendamine ei ole soovitatav, näiteks kasutavad inimesed välisseina isolatsiooniks tihti siseruumide jaoks mõeldud tooteid või sobimatuid voodrimaterjale.
Samuti peavad materjalidel olema head soojustusomadused. Tuulutatava fassaadi jaoks mõeldud kahekordse tihedusega kivivillast plaadid on kaks korda kasulikumad, sest neil on nii soojusisolatsioonikiht kui tuuletõkkekiht.
«Tänane turg pakub piisavalt valikuid, seepärast on oluline kaaluda nende eeliseid ja halbu külgi, et leida see, mis sobib sulle kõige paremini. Tuleb meeles pidada, et fassaad, mille sa praegu paned, peab sind teenima veel paljudel tulevastel aastatel. Seega peame olema kindlad, et meie kodud oleks võimalikult mugavad,» võtab Wells oma jutu kokku.
autor: moodnekodu.delfi.ee
Kasutusluba on midagi palju enamat kui vaid formaalne nõue, mistõttu pole selle vajalikkuses nii seadusandja, panga kui kindlustuse jaoks midagi üllatavat. Selle taotlemine on kõigi poolte huvides ning kuigi trahvinõue on alles kõige viimane meede, tuleb seda siiski teinekord ette. Kõige otstarbekam on puudustele varakult tähelepanu pöörata ja reageerida.
Kahjuks näitab praktika, et ka tänapäeval ei ole kasutusload paljude inimeste jaoks midagi iseenesestmõistetavat ning seda isegi uute majade puhul. Selle põhjused võivad olla väga erinevad, näiteks kui kogu ehitusprotsess on olnud sedavõrd kurnav, et kasutusloa vajadus jäi hiljem lihtsalt teadvustamata. Enne ehitise kasutusele võtmist tuleb ehitusseadustikus sätestatud juhtudel taotleda kasutusluba. Kasutusluba tõendab ehitise nõutele vastavust loa andmise ajal ning lubab ehitist kasutada kasutusloa taotluses märgitud eesmärgil. Spetsialistide sõnul võib õnneks tõdeda, et teadlikkus ning sellekohaste päringute hulk on märgatavalt tõusnud.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §26 järgi korrastatakse ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks. §26 sätestab ka seda, et korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned, nende ehitisealune pind ja koordinaadid. Selleks ajaks ähvardab kasutusloata hooneid trahvinõue, kuigi spetsialistide sõnul on kohalike omavalitsuste puhul oodata esmalt teavitavat märgukirja, sest kasutusloa puudumine ei pruugi olla tahtlik ning trahvimine ei tohiks olla eesmärk iseenesest, vaid alles viimane abinõu.
Paraku ei pea ei spetsialistid ega tavainimesed ehitisregistrit oma praegusel kujul kuigi kasutajasõbralikuks keskkonnaks, kus oleks ilma eelnevate põhjalike teadmisteta mugav omal käel muudatusi teha, dokumente üles laadida või kasutusluba taotleda. Tavainimesele tähendab kasutusloa hankimisega seonduv üsna suurt ajakulu ja energiat vajalike dokumentide ning süsteemide selgeks tegemiseks.
Siin ongi abiks valdkonnaga iga päev kokku puutuvad eksperdid. Projektimuudatuste tegemiseks ning kasutusloa taotlemiseks on vaja esialgset projekti kohaliku omavalitsuse arhiivist. Selle puudumisel tuleb maja algusest peale mõõdistada ja esitada andmete esitamise teatis. Pärast seda saab kohaliku omavalitsuse töötaja maja registrisse kanda ja seejärel on võimalik kasutusluba taotleda ning sellele vajalikud aktid ja ekspertiisid lisada.
Kasutusloa taotlemise etapid
• Kliendi esitatud ehitusdokumentide ja ehitisega tutvumine
• Konsultatsioon
• Ehitise ja täitedokumentatsiooni puuduste fikseerimine ja detailse hinnakalkulatsiooni koostamine
• Koostatud ehitusdokumentide (ehitise audit, muudatus-/mõõdistusprojekt, elektripaigaldise audit, ehitusjärgne geomõõdistus, küttesüsteemide ekspertiis jne) EHR-i veebikeskkonda laadimine
• Jooksvalt kohaliku omavalitsuse koostatud märkuste likvideerimine taotluse kohta kuni 30 tööpäevaga, seda tõrgeteta menetlusprotsessi puhul
• Kohalik omavalitsus väljastab digitaalse kasutusloa
Kasutuslubade taotlemisel kompleksset teenust pakkuv Projektibüroo koondab enda alla 17 erialase haridusega spetsialisti, kes tegelevad iga päev ehitusdokumenteerimise protsessiga ning saavad tavakodanikuga võrreldes vajaliku loa menetlusprotsessi oluliselt efektiivsemalt, mugavamalt ning kiiremalt läbi viia. Bürokraatlikus ehitussegmendis vajalike toimingute ajamiseks napib inimestel tihti nii teadmisi kui ka aega. Pikaajaline kogemus ehitusturul on toonud kogemusi erineva keerukusega lubade menetlusprotsessidega, sealhulgas seoses ebaseaduslike ehitiste seadustamise ja hoonete ümberehitamisega.
Projektibüroo kutsub inimesi üles enda andmeid ehitisregistrist kontrollima ning kui oma jõududega hakkamasaamine tundub liiast, pöörduma spetsialistide poole. Ettevõtte tavaline klient on inimene, kellel on ehitusluba väljastatud ja maja on valmis ehitatud, kuid kellel on jäänud kas teadlikult või teadmatusest kasutusluba taotlemata, mida tihti on põhjustanud pikk ja pingeline ehitusprotsess. Koos spetsialistidega on võimalik leida optimaalne ja mugav lahendus.
autor: Kodustiil.postimees.ee
Energiamärgis näitab hoone energiasäästlikkust. Millest aga sõltub hoonele antud energiaklass ning mis informatsiooni see tavainimese jaoks endas sisaldab?
«Energiamärgis on energiatarbimist kajastav dokument, mis näitab, kui palju hoone tarbib energiat, mis kulub selle kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele ning võimaldab võrrelda seda teiste samaväärsete hoonete energiatarbimisega,» ütles Uus Maa maakler Monika Haljaste.
Hoonete energiaklassi jälgivad nii kodude soetajad kui ka üürikliendid. Vanemate majade puhul pole energiaklass tihtipeale kuigi määrav, kuna nende puhul jälgitakse pigem hoone kommunaalkulusid või laenukoormust.
Dokumendi algusaegadel telliti EM Energiamärgis OÜ juhatuse liikme Erik Meybaumi sõnul energiamärgiseid päris palju, ent kuna tulemused Eesti hoonetele olid lõppkokkuvõttes võrdlemisi kehvad, siis on ka see praktika aja jooksul hääbunud ning huvi energiamärgiste vastu minimaalseks jäänud.
Küll aga tehakse aastas suures koguses uutele hoonetele energiamärgiseid, kuna need on kohustuslikud. Ilma energiamärgiseta ei saa hoonele nimelt ehitus- ega ka kasutusluba väljastada, täpsustas Meybaum.
Erik Meybaumi ja Marknor OÜ kutselise maakleri Karin Soome sõnul jaotuvad elamud oma energiamärgiste poolest järgmiselt:
- A-klassi eramu on Eestis äärmiselt väikeste energiakasutuse kuludega hoone. A-klassi saavutamiseks peab hoone olema eeskujulikult soojustatud. Lisaks peaksid hoonel olema kvaliteetsed aknad, soojustagastusega ventilatsioon ning kütteallikaks võiks ideaalis olla maasoojuspump. Samuti peavad hoonel olema elektrit tootvad taastuvenergiaseadmed, nagu näiteks tuulegeneraator või elektrit tootvad päikesepaneelid. Vaid sellist elektrit võrku tagasi müüvat maja saab lugeda A-klassi eramuks.
- B-klassi on võimalik saavutada juhul, kui hoonel on väga hea soojustus ja aknad, soojustagastusega ventilatsioon aga ka maasoojuspump. Vahel on juurde vaja ka sooja tarbevett tootvaid päikesepaneele.
- C-energiaklassi on võimalik saavutada normikohaste soojustuste ja akende ning näiteks õhk-vesi soojuspumba abil.
- E ja F märgisega on tähistatud üldjuhul 60-ndatel ehitatud ning tänase päevani renoveerimata elamud. Selliseid eluruume leidub rohkelt Mustamäel, Õismäel aga ka Tallinna kesklinnas.
- H-energiaklassiga elamud on üldjuhul enim energiat kulutavad.
Millest sõltub hoone energiamärgis?
Elamu energiaklass sõltub sellest, kui palju tarbitakse hoones energiat. Olulisteks faktoriteks on sealjuures ka hoone vanus, kasutatud ehitusmaterjalid, energiaallikad, ventilatsiooniseadmed aga ka akende kvaliteet.
Olemasolevates hoonetes oleneb energiakasutus tihtipeale ka sellest, kui palju elanikke seal elab, ütles Meybaum. Ehk mida vähem inimesi, seda parem energiaklassi tulemus.
Karin Soome leiab, et uued ja oluliselt renoveeritud majad peaksid vastama energiatõhususe klassile A, B või C. Vanemad majad on maakleri sõnul aga juba veidi madalama energiaklassiga.
Miks on energiamärgis vajalik?
«Energiamärgise info on korteriostjale oluline eelkõige seepärast, et ta teaks, millised hakkavad edaspidi olema tema elektri- ja soojaarved,» ütles Soome.
Mõnikord koostatakse aga ka näiteks tühjadele või pooltühjadele kortermajadele energiamärgis ja saadakse väga hea klass, kuna maja on tühi. Meybaumi sõnul on selline teguviis aga väär, kuna ei anna tulevasele elamu omanikule adekvaatset hinnangut hoone energiatarbimise ja potentsiaalsete kommunaalkulude kohta.