autor: Janis Pugri, Swedbanki korteriühistute valdkonnajuh ärileht.ee
http://arileht.delfi.ee/news/energia/suured-kuttearved-voi-laenuga-korrastatud-maja.d?id=67074572
Selles ei kahtle ilmselt enam keegi, et vanemad korterelamud vajavad hädasti investeeringuid. Tihti on aga korteriühistu liikmetel küsimusi, kas või kuidas nad pangast üldse laenu saavad. Abstraktsed kahtlused laenu kasutamise ees tekivad juba seetõttu, et paljudel ei ole laenamise kogemust või peljatakse lihtsalt müütilisi ohte, mida korteriühistu laenuga reaalselt ei eksisteerigi. Siiani levivad kuuldused, et kui ühistu võtab laenu, siis pank võib korteri ära võtta.
Mida räägib Swedbanki enam kui 10-aastane kogemus korteriühistute renoveerimislaenude väljastamisel? Laenu abiga on tehtud paremasse korda juba üle 3000 kortermaja üle Eesti. Vähemasti Swdbankis ei ole siiani mitte ükski korteriühistu jäänud laenuga lootusetusse võlgnevusse. Isegi kui ühistul tekib laenu tasumisega ajutisi probleeme, ei saa pank seetõttu mitte kelleltki korterit ära võtta, ega ole seda kunagi ka teinud.
Tegelikkus on see, et investeeringud on parandanud paljude perede elukeskkonda ning on kasvatanud kinnisvara turuväärtust. Mitmetes elamutes on renoveerimisjärgselt küttekulud langenud enam kui 40% võrra. Laenu kasutamine energiatõhususe suurendamiseks on aidanud sageli küttekulusid väheneda sellises ulatuses, millest piisab laenumaksete teenindamiseks. Seega – võrreldes renoveerimata hoonega ei suurenda targalt tehtud investeeringud elanike maksekoormust, vaid aitavad pikas plaanis hoopis kulusid alandada.
Seega võime tõdeda, et korterelamute korrastamisel on omanikele mitmeid positiivseid tagajärgi, kuid kahjuks nendest väga palju ei räägita.
Kas ühistu liikmetele on laenule alternatiive? Tõepoolest – ühistu liikmed, kes ei soovi olla kuidagi laenuga seotud, võivad oma osa renoveerimise maksumusest koheselt tasuda ja seejärel on nende kodukulud laenumaksete võrra naabritest väiksemad. Kõige olulisem on see, et ühistu liikmetel tekiks võimalikult konsensuslik otsus renoveerimise osas, mitte ei jääks fookusesse küsimus, millistest allikates seda rahastatakse.
Lühidalt – kuidas toimub laenu taotlemine korteriühistu poolt, kes soovib oma maja korda teha:
- Tutvuge KredExi toetuse tingimustega. Hetkel ei ole veel selge 2014. a. pakutavate toetuste lõplikud tingimused, kuid tõenäoliselt jäävad need olulises osas samaks, mis siiani. Tutvuda saab nendega internetis www.kredex.ee
- Omafinantseeringut vaja ei ole, kuid selleks võib kasutada renoveerimistoetusi
- Tellida energiaaudit
- Tellida renoveerimistööde tervikprojekt ja koostada eelarve
- Võtta renoveerimistööde hinnapakkumised
- Taotleda ehitusluba
- Esitada panka üldkoosoleku otsuste protokoll ja muud laenutaotluse dokumendid
Kas ühistu suunab raha õigesse kohta?
Selleks, et laenusumma kasutamine kulgeks sihtotstarbeliselt, teostab pank peale tööde vastuvõtmist laenu arvelt vajalikuid ülekanded ehitusfirmale. Seetõttu ei pea ühistu liikmed kartma, et laenuraha võidaks kasutada mittesihipäraselt.
Kokkuvõttes on korteriühistul laenu taotlemine suhteliselt lihtne – ei pea muretsema tagatiste hindamise ega notarithingute pärast, sest kinnisvaratagatisi pole vaja. Seda kinnitab ka panga statistika – üle 95% ühistu laenutaotlustest saavad positiivse otsuse.
Tuginedes kogemusele, on kõige kriitilisemad kohad kortermaja renoveerimise juures ühistu üldkoosolekul vajalike otsuste vastuvõtmine ning ehitusprojekti ettevalmistamine, mistõttu oleme pangana omaltpoolt valmis vastavaid soovitusi jagama ja ühistu juhte igati aitama, muuhulgas ka sobivate teenusepakkujate leidmisel.