Soojuspumbad ammutavad soojuse loodusest

Autor: Tarbija24

http://www.tarbija24.ee/174981/soojuspumbad-ammutavad-soojuse-loodusest/

Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinnatõus on pannud inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks majanduslikku säästu. Meid ümbritsev keskkond on energiat täis.
Energiavarud ammenduvad alles temperatuuril -273 °C. Soojuspumba abil on võimalik osa looduses leiduvast energiast kokku koguda ja kasutada kütmiseks või vee soojendamiseks.

Majanduslikult tasub selline süsteem ennast igatahes ära. Loodus kingib aastas üldjuhul rohkem kui poole teie tavalisest küttekulust.
Soojuspump kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat, kasutades ära nii välisõhu, veekogu kui ka maapinnas leiduva soojuse, muundades selle eluruumi kütteks või soojaks tarbeveeks.
Maasoojuspumbad võtavad soojust maapinnast, õhksoojuspumbad kasutavad ära õhus sisalduva energia. Millise soojuspumba peaks aga valima, kui suur on investeering ja kokkuhoid ning milline on tasuvusaeg?

Õhk-vesi soojuspumpa saab kombineerida ka päikesepaneelidega, et saadavat energiakogust veelgi suurendada.
Foto: Bestair

Õhk-õhk soojuspump

Säästlikuks kütmiseks sobib hästi inverteriga õhk-õhk tüüpi soojuspump. Kombineerituna mõne teise alternatiivse kütteliigiga on see ideaalseks lahenduseks, et hoida kokku küttekulusid.

Investeering on mõistlik ja igakuine kokkuhoid märgatav ning tasuvusaeg lühike. Tavalise elektrikatla või -radiaatoriga võrreldes võib soojuspumpade energiatarve olla 30-50% väiksem.

Kui soojuspump toodab näiteks 5 kWh energiat, tarbides selleks vaid 2 kWh, on ülejäänud 3 kWh õhust pärinev tasuta energia. Seda nimetatakse kütteteguriks (ingl k COP), näidates, palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes.

Soojuspump kütteteguriga 3 toodab kütteenergiat kolm korda rohkem, kui ise selle tootmiseks vajab. Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur.

Õhksoojuspumba ostmisel tuleb jälgida kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures ning sedagi, milliseks kujuneb aasta keskmine.

Õhk-õhk tüüpi soojuspumpa on lihtne ja kiire paigaldada ning see sobib ideaalselt nii vanematesse kui uutesse majadesse ja suvilatesse või korteritesse olemasoleva küttesüsteemi säästjaks ja olmemugavuste suurendajaks.

Õhksoojuspumba soetamisega ei pea ennast küsimustega üleliigselt vaevama. Seadme kasutamine on lihtne ja mugav kõigi pereliikmete jaoks.

Soojuspumba kasutamisel jaotub soojus tubades ühtlaselt. Võrreldes elektriradiaatoriga ei tekita soojuspump toas krõbedat ja ebameeldivat lõhna, vaid puhastab olemasoleva õhu ning värskendab seda läbi filtrite ja ionisaatori, parandades ka ruumis oleva õhu kvaliteeti.

Tegemist on multifunktsionaalse seadmega, mis kütab, jahutab ja vajadusel eemaldab õhust niiskust. Seade koosneb kahest osast, millest üks paigaldatakse ruumi siseosasse ja teine välja.

Maasoojuspump

Maasoojuspump on eestlastele rohkem tuntud. Seda on Eestis paigaldatud alates 90ndatest. Maasoojuspumba tööpõhimõte on suhteliselt lihtne – suve jooksul salvestub maapinna pealmistesse kihtidesse päikeseenergia, mille pump kogub pinnases asuva maakollektori abil kokku ja muudab kütteks või soojaks tarbeveeks.

Soojuspump vajab tööks küll veidi energiat, kuid toodab iga kulutatud kilovati elektrienergia kohta 3-5 kilovatti soojusenergiat. Energiasääst võrreldes fossiilsete kütustega on isegi kuni 80%.

Mida niiskem on pinnas, seda suurem on maasoojusenergia hulk ning seda efektiivsemalt soojuspump töötab.

Soojuspump kogub soojusenergia pinnasesse paigaldatud maakollektori kaudu, milles tsirkuleeriv vedelik ammutab pinnasesse talletatud soojusenergiat (õhusoojuspumba puhul pumbatakse energiat õhust), tõstab selle temperatuuri ning juhib kütte- ja soojaveesüsteemi.

Maasoojuspump sobib igasuguse suurusega eramule, paarismajale või tööstushoonele, kus on piisavalt maapinda, et koguda kokku kütteks vajalik energiahulk.
Kui piisav maapind puudub, võib mõelda puurkaevude peale.

Õhk-vesi soojuspump

Sellise soojuspumba kasutamine leiab üha rohkem kasutamist nii Skandinaavias kui ka Eestis, olles parimaks lahenduseks eramule, korrusmajale, tootmishoonele või kontorile.

Kütteseade aitab igakuised küttekulud viia minimaalseks. Õhk-vesi tüüpi soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi.

Peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine ning suvel on tarbevesi ja vajalik küte märgades ruumides säästlikult kättesaadav.

Õhk-vesi soojuspump on autonoomne ja mõeldud kasutamiseks põhiküttena. Väga vähestel päevadel kütteperioodi jooksul vajab selline süsteem lisakütet, et tagada vajalik võimsus.
Selleks võib olla sisseehitatud küttekeha või näiteks olemasolev küttesüsteem.

Enamik õhk-vesi süsteeme on võimalik kasutada renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada õli- või elektrikütte asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel ka juba olemasolevat soojusmahutit.

Investeeringu mõistes on õhk-vesi soojuspump teiste soojuspumpadega võrreldes (v.a õhk-õhk tüüpi soojuspumbad) soodsaim lahendus. Õhku kui soojusallikat leidub kõikjal ja seda saab ilma igasuguse loa ja suurte ehitusalaste kulutusteta kasutada.

Kasuteguri ja seadmete võimsuse poolest ei jää õhk-vesi soojuspump oluliselt alla maasoojuspumbale ning seda saab paigaldada nii sise- kui välistingimustesse.