autor: Toimetas: Kristiina Ojamets / Kasulik.ee
![\"\"](\"https://termopilt.ee/wp-content/uploads/2015/10/kaugkute-keskkute-kute-kutmine-radiaator-toasoe-70481237.jpg\")
Kütteperiood toob endaga igal sügisel peale toasooja kaasa ka siseruumide liigkuivuse, kui radiaatoritest kiirgav soojus kuivatab õhku ning võib kahjulik olla lausa meie tervisele.
Õhuniiskus on väga oluline tegur, kui rääkida tervislikust elukeskkonnast kodus või kontoris. Liiga kuiv õhk siseruumides tekitab ebamugavustunnet ja võib põhjustada mitmeid väiksemaid ja suuremaid terviseprobleeme.
Eriti tugevalt tajuvad liigkuivuse probleemi inimesed, kes elavad keskküttega paneelamajades, kus aknad on vahetatud ning maja soojustatud, kuid ventilatsioon ei ole kõige parem. Euronicsi tootejuht Kristi Reisel on teemaga lähedalt tuttav ning jagab näpunäiteid, kuidas õhuniiskust toas reguleerida ja miks see vajalik on.
Liigkuivus siseruumides mõjub märkamatult tervisele
Reiseli sõnul on normaalne ruumi õhuniiskus 40-60% ja kui see on madalam, tunneb inimene väsimust, nahk ja limaskestad kuivavad, hommikuti ärgates võib olla nina kinni ja nohune ning silmad kipitavad ja väsivad kiiremini.
Samuti on liiga kuivas ruumis haigestumise oht suurem. Reisel selgitab, et gripiviirus püsib nakkusohtlikuna liigkuivas või -niiskes ruumis kauem. Samuti on Reiseli sõnul normaalse niiskustasemega ruumis inimese keskendumisvõime parem ja ei tunta end nii tujuka ja väsinuna. Kuiv õhk on kurnavam kui esmapilgul arvatakse ja võib mõjutada ka unekvaliteeti.
Kuiva õhuga ruumis lendleb tolm hõlpsamini ja allergilised ning tolmu suhtes tundlikud inimesed võivad sellistes ruumides kogeda hingamisraskusi ja nahakihelust. \”Niiske õhk vähendab tolmuosakeste lendlemist ja nii on ruumis kergem hingata,\” ütleb Reisel.
Peale tervisliku seisundi mõjutab liigkuivus siseruumides mööbli, puitpõranda ja dekoratiivsete esemete nagu maalid seisukorda. Sama kehtib muusikainstrumentide puhul. \”Põrandasse ei teki nii kergesti pragusid ja deformatsioone ning pille on õige niiskustasemega ruumis vaja harvemini häälestada,\” loetles Reisel õhuniiskuse mõju majapidamisele.
Õhuniisutite kasutamise vajadus kerkib enamasti talvise küttehooaja alguses
Õhuniisutite eesmärk on hoida ruumides oleva õhu niiskust optimaalsel tasemel ja toota vajadusel lisaniiskust. Reisel rõhutab, et alati saab õhuniiskust kontrollida niiskusmõõturi ehk hügromeetriga, veendumaks, kas niisutit oleks tuppa vaja või ei.
Kodused vahendid või elektroonikapoe niisutusseadmed
Internetis on mitmeid soovitusi alates radiaatorile vett täis keedupoti asetamisest lõpetades pesu kuivatamisega ainult siseruumides, et kuivavate riiete niiskus tuppa jääks, aga üks võimalus on otsustada õhuniisuti kasuks.
Reiseli sõnul on kõige levinumad ultraheli õhuniisutid, mis on hääletud ja nõuavad väga hoolikat ning sagedast puhastust. Ruumi võib selle seadme kasutamisel kattuda valge tolmu, mis on tegelikult ruumi paisatava vee katlakiviosakesed.
Teine variant on keetvad õhuniisutid, mida on kerge puhastada ja ruumi paisatakse keetmisel tekkinud veeaur.
Lisaks on ventileerivad õhuniisutid, mis teevad veidi häält ja on mõõtmetelt harilikult suuremad. Õhuniisuti töötab puhudes märjale pinnale ning suunates sealt niiskus ruumi.
Millest tulenevad õhuniisutite hinnaerinevused?
Reisel rõhutab, et kõige olulisem on vaadata õhuniisuti jõudlust ja selle sobivust ruumi suurusega. Enim peaks silmas pidama niisutusvõimsust ehk kui mitu grammi masin vett tunnis läbi töötleb. Oluline on sealjuures ka veepaagi surus.