autor: ehitusuudised.ee
Seaduse järgi peab kasutusluba olema igal kodul, olgu tegemist korteri, ridaelamuboksi või eramuga. Kui dokumendid pole 2020. aastaks korras, võivad kohalikud omavalitsused hooletuid koduomanikke trahvida kuni 10 000 euro ulatuses. Miks on kasutusluba majaomanikule kasulik ja kuidas on seda kõige lihtsam taotleda, räägib Projektibüroo OÜ üks omanikest Andero Mardo.
“Kasutusluba on vajalik väga praktilistel põhjustel: esiteks kui soovite oma kodu müüa, keeldub pank ostjatele kasutusloa puudumisel laenu andmast. Panga jaoks on see kinnitus, et tegemist on tehniliselt korras ja inimestele turvalise elukohaga. See annab kindlustunde, et vara, mille vastu nad laenu annavad, on kindel tagatis,” selgitab Mardo, lisades, et sama kehtib kindlustusseltside kohta: „Meie poole on pöördunud inimesed, kellele seltsid keelduvad õnnetusjuhtumi puhul hüvitist välja maksmast, sest hoonel puudub kasutusluba. Need korrad ei ole enam harvad juhused, vaid seda juhtub aina tihedamini.”
Eriti ohtlikud on tema sõnul tulest tingitud õnnetused. Kuna kasutusloa taotlemise üheks vajalikuks osaks on elektriauditi teostamine, mis kontrollib elektrisüsteemi vastavust nõuetele, võib sellest lähtuvalt juhtuva õnnetuse puhul olla üsna kindel, et kahju tuleb enda taskust kinni maksta. Sama kehtib ka tulekollete kohta, mis vajavad Päästeameti ülevaatamist, et tagada hoonele kasutusluba
Kolmas, aga sugugi mitte väiksema kaaluga põhjus on aga seadus, et alates 2020. aasta alguseks peavad olema kõik Eesti Vabariigis asuvad üle 20m2 suurused hooned olema üleslaetud ühtsesse elektroonsesse ehitusregistrisse, vastasel juhul hakatakse seaduserikkujaid karistama trahviga, mis võib ulatuda tuhandete eurodeni.
Kas ehitusloast enam ei piisa?
Aastakümned tagasi sai seadust tõlgendada nii, et hoone ehitus võib kesta kasvõi eluaeg ehk kui kinnistu omanik oli saanud ehitusloa, polnud kasutusloa taotlemine enam kuigi oluline. Täna on aga seadusandlik olukord muutunud ning ehitusluba ja ehitusteatis on piltlikult öeldes nagu moosipurgid, mida saab sulgeda ainult vastava kaanega: ehitusluba tähendab, et maja valmides tuleb taotleda kasutusluba ning ehitusteatise „kaaneks” on kasutusteatis.
See tähendab, et ehitusluba annab õiguse ehitamiseks, kuid pärast seda tuleb esitada dokumendid, mis tõestavad, et ehitatud on vastavalt ehitusloale ning kõigile parimatele tavadele, see tähendab, et ehitis kasutamiseks ohutu. Seni aga, kuni „moosipurgid” on sulgemata, pole hooned seaduslikud ega kohaliku omavalitsuse silmis korrektsed ning omanikele võib teha ettekirjutise või määrata seaduse täitmatajätmise eest trahvi.
Kasutusloa taotlemine ei ole muide kohustuslik kõigile majaomanikele, vaid kõik hooned, mis on ehitatud enne 1995. aastat, mille kohta on registris korrektne kanne ja mida pole pärast seda aastanumbrit laiendatud või rekonstrueeritud, kasutusluba ei vaja. Kui aga maja on pärast 1995. aastat laiendatud või rekonstrueeritud, on kasutusluba kohustuslik.
Kasutusloa taotlemine ei ole muide kohustuslik kõigile majaomanikele, vaid kõik hooned, mis on ehitatud enne 1995. aastat, mille kohta on registris korrektne kanne ja mida pole pärast seda aastanumbrit laiendatud või rekonstrueeritud, kasutusluba ei vaja. Kui aga maja on pärast 1995. aastat laiendatud või rekonstrueeritud, on kasutusluba kohustuslik.
Lihtsamaks ega soodsamaks ei lähe asjaajamine kindlasti
Kuna kasutusloa menetluse protseduur on suhteliselt keerukas, siis inimesel, kes varasemalt pole kokku puutunud selle valdkonnaga, on kasutusloa taotlemine võrdlemisi vaevarikas ülesanne. Lihtsam on selleks palgata oma ala spetsialistid, kes aitavad hoone dokumentatsiooni seadusega kooskõlla viia.
„Harilikult võtab kasutusloa taotlemine sõltuvalt omavalitsusest ja dokumentide seisukorrast aega 4-6 kuud ja maksab 2000-3500 eurot. Kui omanikul on kõik vastavad plaanid ja auditid olemas, on protsess suhteliselt lihtne. Paraku aga enamikel eramutel on siiski puudu mitmed dokumendid ning siis alustame koostöös kliendiga koostada uusi elamute plaane, vaateid, lõikeid ning vajadusel ka asendiplaane, taotleda elektipaigaldiste ja ehitise auditit ning korstnapühkimise akt ja teha korda tuleohutusdokumendid,” loetleb Mardo.
Harilikult võtab kasutusloa taotlemine sõltuvalt omavalitsusest ja dokumentide seisukorrast aega 4-6 kuud ja maksab 2000-3500 eurot.
Ta lisab, et lihtsamaks kasutusloa taotlemine ei lähe. „Aeg on näidanud, et kui viis aastat tagasi oli dokumente kordi lihtsam korda saada, siis täna on vajaminevate dokumentide nimekiri juba palju pikem. Ja lühemaks ei jää see nimekiri kindlasti! Kuna igalt dokumendi allkirjastajalt nõutakse kutsekvalifikatsiooni, muudab ka see iga paberi või auditi saamise kliendi jaoks kallimaks.”
Kasutusloa saamine hoonele pole tõesti sugugi lihtne ülesanne ning võib olla inimeste jaoks paras peavalu. Seadusest tulenevate dokumentide nimekiri on pikk ja nõuab mitmeid litsentsei, lisaks erinevad nüansid diplomeeritud spetsialistide kaasamisel. Seetõttu on mõistlik usaldada see töö oma ala professionaalidele, sest siis saab olla kindel, et kasutusloa taotlemine ei jää ajapuudusel pooleli ning hoone on tõesti elamiseks ohutu.
Projektibüroo meeskond omab pikaajalist kogemust ehitusturul ja on kokku puutunud erineva keerukusega lubade menetlusprotsessiga, taotledes kasutuslube hoonetele, mille ehitamiseks oli ehitusluba olemas, ja ka hoonetele, millel ehitusluba puudub. Ettevõte tegutseb üle Eesti ning on kasvanud kohaliku turu suurimaks nii käibe kui ka väljastavate kasutuslubade arvu poolest. Viimase kolme kuuga on Projektibüroo spetsialistide abiga väljastatud rohkem kui 40 kasutusluba.
TASUB TEADA!
Mis on kasutusluba? Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ning seda on ohutu kasutada vastavalt ehitusprojektis märgitud eesmärgil. Lisaks majaomanikule on kasutusloa olemasolu vajalik ka kohalikule omavalitsusele, andes kindlustunde, et tema valitsusüksuse all paiknevad hooned on kasutamiseks ohutud.