autor: moodnekodu.delfi.ee
Ainuke hooldus, mida õhksoojuspump järjepidevalt nõuab, on filtrite puhastamine. Iseenesest on see niivõrd lihtne ja kiire tegevus, et soojuspumpa võib sama hästi nimetada hooldusvabaks. Siiski ei vaevu paljud küttekeha regulaarselt hooldama ja siis hakkavad juba märku andma suuremad probleemid.
Miks tuleb filtreid regulaarselt puhastada?
Paratamatult satub filtri pinnale tolmuosakesi, mistõttu seadme jõudlus langeb. Jahutamisel muutub tolm niiskeks ning seal hakkavad kasvama bakterid, mis kahjustavad siseruumide õhukvaliteeti. Puhastamata filtrites tekivad tolmurullid, mis kondensaadivanni sattude ummistavad äravoolu, kondensaatvesi hakkab välja tilkuma ning võib kahjustada põrandat või mööblit. Kõige halvemal juhul ei suuda soojuspump enam soojust ära anda ning hakkab üle kuumenema, kahjustades sel viisil tõsiselt kompressorit. Puhastamata filtritega õhksoojuspumba küttevõimsus on väiksem ja elektrikulu suurem.
Filtri puhastamine võtab aega kõigest minuti või kaks ja on väga lihtne. Et olla kindel õigetes töövõtetes, palu paigaldajal ette näidata, kuidas õhksoojuspumba filtreid puhastatakse. Kõige hõlpsam on seda teha tolmuimejaga, kasutades pehme harjaga otsikut. Tänapäeval on ka enamik soojuspumpasid varustatud automaatikaga, mis ise tuletab sulle meelde, kui on aeg filtreid puhastada.
Kui tihti peaks filtreid puhastama?
See sõltub ruumist, kus seade asub. Väga tolmuse ruumi korral võiks seda teha iga nädal, tavaliselt piisab ühest korrast kuus. Lisaks sisemoodulile tuleb aeg-ajalt jälgida ka õhksoojuspumba välismooduli seisukorda. Tuleb veenduda, et õhu sissetõmbe- ja väjapuhkeavad ei oleks ummistunud puulehtede või muude kõrvaliste esemetega. Tuleb kontrollida, et sulatusveealuse äravooluavad ei oleks tõkestatud.
Õhksoojuspumba põhjalikum hooldus
Reglulaarset ülevaatust asjatundja poolt õhksoojuspump ei vaja. Küll aga peaks tähelepanelikuks muutuma siis, kui seade hakkab töötama teistmoodi kui varem — ei anna korralikult sooja, teeb suuremat müra, võtab rohkem voolu vms. Sellisel juhul peab kindlasti pöörduma paigaldusfirma spetsialistide poole, kes teostavad õhksoojuspumbale põhjaliku ülevaatuse. Spetsialist peseb sisemooduli filtrid; kontrollib, ega külmaine pole lekkinud; mõõdab rõhku; vaatab üle elektriühendused.
Mõttekas on õhksoojuspumba hooldus planeerida varasügisesse, enne kütteperioodi algust, et külmal talvepäeval ebameeldivatest üllatustest pääseda.
Õhksoojuspumba puhul arvestatakse selle vastupidavuseks vähemalt kümme aastat, seejärel võib mõni osa vajada väljavahetamist. Kui sinu õhksoojuspump on pikka aega korralikult töötanud, siis võib juhtuda, et praeguseks hetkeks on selle mudeli tootmine ammu lõpetatud ning varuosi ei ole enam võimalik saada. Tehnika areneb selles vallas kiiresti, nii et tõenäoliselt on vana õhksoojuspmba remontimise asemel otstarbekas soetada uus moodne soojuspump. Võib küll tunduda, et tootjad püüavad sel kombel sundida meid üha kiirmini uusi mudeleid ostma, kuid uued, paar aastat tagasi ettekujutamatud lahendused on tänaseks reaalsus ning loomulikult püüab iga tootja selle poole, et tema toodang vastaks tänapäeva võimalustele ja nõuetele.
Mis võib juhtuda, kui õhksoojuspumpa korralikult ei hooldata?
Soojuspumba välismoodulisse võib tekkida jää, kui seade on hooldamata (freooni kogus või rõhk on vale, soojusvaheti on must); kui ta on paigutatud tuulisesse kohta; kui ta töötab suure koormusega (õhksoojuspump oli mõeldud lisakütteks, aga mingil põhjusel hakati seda kasutama põhiküttena); kui ruumi temperatuur on madalam kui 17 kraadi ning seade ei saa sulatuseks vajalikku energiat; kui mõni osa töötab puudulikult. Sellisel juhul tuleb kutsuda õhksoojuspumba volitatud hooldusspetsialist ning teostada vajalikud hooldus- ja remontööd.
Allikas: Kliimaseade.ee