![\"\"](\"https://termopilt.ee/new/wp-content/uploads/2012/02/x-49c6f13e-2553-48dc-9a68-9a0ad4d28bbe.jpg\")
Korteriühistute huvi majade renoveerimisvõimaluste vastu suureneb, kuid muret teeb renoveerimise rahaline pool, nentis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
\”Tänavune aasta sunnib pöörama tähelepanu hinnatõusudele pea igas valdkonnas, uuest aastat suurenenud majapidamiskulud, mis on mõjutatud peamiselt elektri, gaasi ja kütte kallinemisest, seavad aga korteriomanikud väga raskesse olukorda,\” rääkis Mardi.
\”Korteriühistutes tuleb sel põhjusel aina sagedamini kõneks korralik remont, mis toob kaasa peaaegu poole väiksemad küttekulud, lisaks maja hea väljanägemise ja korteri väärtuse tõusu kinnisvaraturul. Võin kinnitada, et kortermajade renoveerimine kogub populaarsust – kui lõunanaabrite juures Lätis on ühistuid väga vähe moodustatud ja suur hulk kortermaju lihtsalt laguneb, on eestlased ühistute moodustamisel aktiivsed ning otsivad võimalusi, kuidas kodumaja olukorda parandada,\” sõnas Mardi.
Võimalusi majade renoveerimiseks ning selleks ka riiklike toetuste saamiseks praegu Mardi hinnangul oluliselt rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi. Möödunud aastal väljastasid Swedbank ja SEB Pank 167 korterelamule KredExi soodusintressiga renoveerimislaenu kogusummas 16,7 miljonit eurot.
Keskmine eraldatud laenusumma oli 100 000 eurot, keskmine maja suurus 2252 ruutmeetrit ning rekonstrueerimistöödega saavutatav keskmine energiasääst 39 protsenti.
Alates 2010. aasta septembrist saavad korteriühistud või -ühisused taotleda KredExist kuni 35 protsendi ulatuses korterelamute rekonstrueerimistoetust, millele lisaks saab kasutada korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu.
\”On äärmiselt tervitatav, et tänu Eesti CO2 kvootide müügist saadud vahenditele eraldatakse taas Kredexi kaudu korteriühistutele otsetoetusi renoveerimistöödeks, loodetavasti jätkab riik sel moel ühistute toetamist,\” lausus Mardi.
\”Peale selle, et energiasääst toob korteriomanikule otsest majanduslikku kasu kuni poole võrra väiksemate küttearvete näol, tõuseb elanike elukvaliteet. Kui päris kindlasti elavdab renoveerimistööde kasvav maht ka ehitusturgu, loob töökohti ning soodustab kokkuvõttes Eesti majanduse kiiremat tõusu,\” märkis Mardi.