autor: Kasulik.ee
Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse keskmiselt 200 tulekahju. Toome siinkohal korstnapühkija abiga välja viis olulist punkti, mida ahju kütmisel meeles tuleks pidada.
Eesti Korstnapühkijate Koja nõustaja Leo Kalme sõnul on puhastatud korstnal kaks väga olulist tulemust: esiteks tagab see oluliselt säästlikuma kütmise ning teiseks tagab see turvalisuse, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas tulekahju tekkeks.
Kalme toob välja viis põhilist punkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:
- Õige küttematerjal – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud küttematerjali ning mitte põletada ahjus prahti.
- Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses küttematerjali, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (4-5 halgu) korraga.
- Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu 20-40 protsenti.
- Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs, vaevu hingitseva tule puhul on küttekadu kuni 70 protsenti.
- Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).
Kurb statistika
Päästeameti andmetel oli möödunud aastal 73 pühkimata korstnast alguse saanud tulekahju, hooletust kütmisest sai alguse 83 põlengut ning need tulekahjud nõudsid ka kolm inimelu.If Kindlustuse andmetel laekub meile aastas keskmiselt 200 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.
Kas pühkida ise või kutsuda korstnapühkija?
Neli aastat kehtinud tuleohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda kutsetunnistust omav korstnapühkija. Kellel aga töövahendid ning oskused puuduvad, tuleks korstnapühkija tellida Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee