autor: Maakodu.ee
Kirjutan kohe ära, et tegemist on Tallinna linnaga ja senised kogemused on näidanud, et siin end bürokraatiast läbi murda pole naljaasi. Seega kui keegi loeb nüüd seda lugu, et saada infot enda maja kasutusloa taotluseks, siis enne soovitan uurida, milliseid dokumente konkreetses linnas või vallas nõutakse. Tuttavatega arutades tuli välja, et näiteks ühes naabervallas nõuti kolm korda vähem dokumente…
Mina otsustasin kohe alguses, et kuna ehitusloa taotlus oli meeletult närvesööv bürokraatia, siis kasutusloaga ma samuti ise tegeleda ei taha ja võtsin abiks firma, kes nende taotlustega igapäevaselt tegeleb — valisin selleks firma Tulipunane OÜ, kelle töö ja vaeva eest ma üdini tänulik olen!
Milleks on vaja kasutusluba?
Kasutusluba on põhimõtteliselt teatis selle kohta, et hoone on ehitatud nõuetekohaselt ja on ametlikes registrites olemas ning kasutusel. Seda nõutakse näiteks (aga mitte alati):
- Müügitehingut tehes — annab ostjale kindluse, et maja dokumentatsioon on korras ja maja ehitatud nõuetekohaselt.
- Kindlustuslepingut tehes — annab garantii, et maja on ehitatud vastavalt tänapäevastele nõuetele.
Pangast laenu võttes. Meil seadiski kasutusloa klausli pank, kelle jaoks ehituseks laenu andmine oli risk, sest juhtumid, kus majad ei saa valmis või ei ole nõuetekohaselt ehitatud, on sagedased. Pank seadis meile kasutusloa saamiseks tähtaja ja kui me tähtajaks seda esitatud ei saanud, tuli seda pikendada.
Milliseid dokumente kasutusloa taotlusel nõutakse?
Ma austan väga seda, et meil on reeglid, mis panevad üldjoontes paika, et sa ei tohi endale kolme põrsakese maja ehitada, mis ehitusvigade tõttu maha põleda võib, suure tormiga tuule alla võtab ja naabri aeda maandub või lühise tekkimisel kogu elamise elektritehnika tuksi keerata võib. Lõppkokkuvõttes peaks kõik see paberimajandus olema inimese (st meie endi) kaitseks.
Enamus nõutud dokumentidest on väga loogilised — spetsialist peab olema tõendanud, et majal on korras ja nõuetele vastav:
- Elektrisüsteem (elektriprojekt, akt spetsialisti allkirjaga, mõõtmised)
- Küttesüsteem (paigaldusakt)
- Korstnad (korstnapühkija akt)
- Tuleohutussüsteem (suitsuandurid, vinguandurid, tulekustutid)
- Maja on ehitatud projekti järgi (geodeesia ehk mõõdistused)
- Vesi ja kanalisatsioon on ühendatud (Et veemõõdikud kenasti küljes oleks ja sa oma reovett lihtsalt pinnasesse ei laseks. Muide, see on täiesti reaalne, et mõni inimene seda teeb. Kunagi käisime Vääna kandis üht maja vaatamas, kus kuulutuses lubatud kanalisatsiooni kohta küsides, teatas majaomanik, et „näe, meil siin see toru jookseb siia kraavi..”)
- Olemas on prügiveo leping (selleks, et kindlustada, et sa oma olmeprügiga kuskil metsaalust ei risustaks)
- Maja ülevaatuse akt
Esialgu lugesin Tallinna linna kodulehelt, et nõutakse lisaks maja ülevaatuse aktile ka ehituspäevikuid.
Kuna me üldehituse tegime ise, endale järelvalvet ei tellinud, siis tundus naljakas iseendale “maja üle anda”. Ehitise ülevaatuse akti me esialgu ei koostanud ja päeviku asemel… oleks ma neile blogilinki pakkunud…
See oli nali. Aga päriselt — kas keegi ise oma maja ehitades märkis iga päev õhutemperatuuri ja ilmaolud ja tegi “ehituskoosolekutest” protokolle? Müts maha nende ees, kes on teinud. Meie ehituskoosolekud olid hommikusöögilauas kohvi juues, stiilis “Mida täna teeme?” — “Õues sajab” — “Ok, paneme siis toas villa edasi”. Tõesti ei taibanud seda protokollida.
Lõppkokkuvõttes päevikut ei küsitud, aga akti tegime ära — täites etteantud blanketi. Kui ehitaja ja järelvalve oled ise, siis see dokument näeb välja nagu annaksid iseendale maja üle ja paned allkirja alla. Lisaks lased veel projekteerijal ka digiallkirja anda ja laed EHR-i taotluse juurde üles.
Millised dokumendid meie tellisime ja esitasime:
- Dokumendid küttesüsteemide ja tulekollete kohta kasutusloa jaoks
Me olime varem kuulnud, et kuna tuleohutus on teema, millega põhiliselt kasutusluba taotledes jänni jäädakse, siis sai sellest meie peamine prioriteet.
Kogu küttesüsteemi, ventilatsiooni ja tulekolded ning korstnad lasime ehitada ja paigaldada selleks sertifitseeritud ettevõtetel ja küsisime iga sellise töö kohta allkirjastatud teostatud tööde akti. Lisaks kogusime kokku kasutatud toodete (näiteks korstna detailide) ja materjalide sertifikaadid, mille lisasime aktide juurde. Lõpuks tellisime ka tuleohutusauditi ja ostsime kõik vajaminevad tuleohutusseadmed — st tulekustutid, suitsuandurid, vingugaasianduri, tuletekid jms ja paigaldasime need ettenähtud kohtadesse.