autor: Janis Pugri /Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht / Kasulik.ee
Korteriomanike huvides on olla võimalikult hästi informeeritud kõigest sellest, mida toob endaga kaasa kinnisvara omamine. Hästi korrashoitud korterelamutest võidavad nii seal elavad inimesed kui ka riik tervikuna.
Miks on oluline mõelda korterelamu korrastamisele?
– Vanemad kortermajad on amortiseerunud ja raiskavad palju energiat ;
– Halva kvaliteediga sisekliima mõjutab otseselt elanike tervist ja heaolu;
Euroopa Liidu toetused aitavad osaliselt katta investeeringuid.
Kui maja vajab põhjalikku korrastamist, tuleks lisaks probleemide kaardistamisele mõista laiemat konteksti – milliseid töid, mis järjekorras tuleks teha ja kuidas need on omavahel seotud.
Üldine alus hoone renoveerimistööde pingereana näeb välja nii:
1. Tagada hoone ohutu kasutamine ja peatada amortiseerumine
2. Sisekliima parandamisega seotud tööd – küte ja ventilatsioon
3. Energiatõhususe tõstmine – seinte ja katuse soojustamine, akende vahetus, soojustagastus
4. Hoone kasutusea pikendamine – piirdekonstruktsioonide kaitsmine ja tehnosüsteemide ajakohastamine ning hooldus.
5. Mugavustaseme tõstmine ja esteetilise välimuse parandamine
Renoveerimisplaanide koostamisel tuleks üheaegselt arvestada nii inimeste ohutuse, tervislikkuse, märkimisväärse energiasäästu ning samal ajal ka ehitise kasutusea pikendamisega. Pidev ja kontrollitud õhuvahetus tagab kvaliteetse sisekliima, mis on korras tervise, mõnusa enesetunde ja hea töövõime eelduseks. Väljatõmmatavast õhust võetud soojusenergiat taaskasutatakse sooja vee ja kütteenergia tootmiseks . Kaasaegne küttesüsteem on ökonoomne ja võimaldab toasooja vastavalt vajadusele reguleerida , mistõttu saab soojakulud jagada vastavalt tarbimisele ja motiveerida elanikke säästma. Piirete soojustamine hoiab kokku suure osa energiast, mis varem massiivselt lekkis väliskeskkonda. Samaaegselt soojustamisega kaitstakse hoone konstruktsioone pikendades oluliselt nende kasutusiga.
Lisaks tuleks arvestada veel mitmete koosmõjudega, enne kui saab kaalutletult otsustada mida ja kuidas renoveerida. Õnneks leidub kogenud ehituseksperte, kes suudavad elamu kõikidest probleemidest aru saada, seostatult sobivaid lahendusi pakkuda ning neid ka ellu viia.
Ühest retsepti konkreetse maja renoveerimise kohta mõistagi pole. Iga maja on oma seisukorra ja renoveerimisvajaduse osas unikaalne. Et tekiks usaldusväärne ülevaade teie elamu seisukorrast ja renoveerimisvajadusest, siis tuleks tellida energiaaudit ja vajalike tööde lähteülesanne. Korteriühistul on mõistlik abiks võtta projektijuht, kes korraldab kogu ehitusega seotud tegevuse alates lähteülesandest kuni ehitushanke ja ehituslepingu ettevalmistamiseni . Kui lähteülesanne on ära kirjeldatud , saab koostada tööde esialgse eelarve, arvutada välja vajalik laenusumma ning kalkuleerida igakuise laenumakse suurus.
Korteriomanikke huvitab kindlasti laenuga kaasnev maksekoormuse muutus. Seda on objektiivne võrrelda aasta keskmiste kulude baasilt: millised on soojusenergia tarbimise ja laenuga seotud kulud enne ja pärast renoveerimist.
![\"\"](\"https://termopilt.ee/wp-content/uploads/2014/11/file70175401_2424-1024x598.jpg\")
Diagrammil on korteriühistu Sõpruse 202 poolt mõõdetud tarbimisandmete võrdlus, mis näitab, et tervikuna renoveeritud majas keskmised kulud ei suurene, küll aga on elanikud saanud palju kvaliteetsema elukeskkonna.
Elamute renoveerimisel ei tohiks tasuvusaeg olla esmaseks otsustuskriteeriumiks. Olulisem on see, kuidas teha soovitud elukeskkonna saavutamiseks õigeid investeeringuid võimalikult kuluefektiivselt. Reeglina ei anna kõige odavam lahendus ega ehitaja tulemust, mida omanikud tegelikult soovinud.
Elamu kaasajastamist saab korraldada ainult ühistu, eeldusel, et enamik omanikest on selle plaaniga päri. Korteriühistul on laenuvahendite ja toetuse üheaegse kaasamisega võimalik teostada kõik vajalikud tööd ühekorraga.
Mida saaks iga korteriomanik teha, kes muretseb oma maja hea käekäigu pärast?
Eelkõige tasub end kurssi viia, millised plaanid on ühistul renoveerimise osas. Juhatusele tasub anda ka omapoolset infot majaga seotud murede ja ootuste kohta. Korteriomanikuna saate oma huvide eest seista ühistu üldkoosolekul. Samuti on võimalik näidata initsiatiivi ja arutada ühiseid olulisi küsimusi oma naabritega.
Tänavu kevadel hakkas kehtima korteriomandi ja korteriühistu seaduse muudatus, mille kohaselt saab elamu kaasajastamise ja laenuvõtmisega seotud otsuseid teha vaid enamushäältega, kellele kuulub üle 50 protsendi kaasomandist. Seega on iga omaniku osavõtt ja hääletamine üldkoosolekul üliolulise kaaluga.
Swedbank on teinud sellest seadusemuudatustest kokkuvõtte, millega saate tutvuda SIIN.
Ühistu laenutaotluse ettevalmistamise ja maksekoormuse kalkuleerimiseks soovitame ühistu juhtidel pöörduda meie spetsialistide poole, kes igapäevaselt tegelevad korteriühistutega ning oskavad nõu anda ka keerulisemate juhtumite korral. Oleme veendunud, et laenu ja toetuse abil elamu korrastamine on igale ühistule jõukohane ning kasutoov ettevõtmine.
Loodame väga, et riigi poolt eraldatav toetusmeede korterelamute rekonstrueerimiseks jõuab ka teie korteriühistuni ning annab teie majale uue hingamise.