autor: Kasulik.ee
Kui korteriühistu käib välja maja renoveerimise plaani, kohtab see sageli elanike vastuseisu – inimesed ei taha endale laenukohustusi võtta või pelgavad, et asjaajamine ei ole läbipaistev, remont toob tülika müra ja läheb kulukamaks kui esialgu kavandatud. Kasulik toob lugejani seitse küsimust, mida võib ühistule esitada inimene, kes elab renoveerimist kavandavas majas. Mitmed neist sobivad ka juba renoveeritud majas elavale inimesele ,kes soovib teada, kas tema majas on kõik ikka õigesti tehtud.
1. Kas renoveerimisel on mõeldud ventilatsioonile?
Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhi Raimo Jõgeva sõnul unustati 4-5 aastat tagasi kortermaju renoveerides hoone sisekliima täiesti. Samas on ventilatsioon ülitähtis, sest kui ventilatsioonile pole mõeldud, on seened ja hallitus kerged tekkima.
2. Kas on mõtet piirduda vaid pooliku lahendusega?
„Ainuüksi kortermaja otsaseinu ei ole mõtet eraldi renoveerida – kui teha, siis ikka tervikuna,\” soovitab Raimo Jõgeva.
Ka TTÜ kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Teet-Andres Kõiv on sama meelt: „Kortermajade piirdetarindite renoveerimisega peab kaasnema küttekehade soojusväljastuse automatiseerimine, süsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni renoveerimine. Sisekliima kvaliteedi seisukohalt on olulise tähtsusega õhuvahetuse korraldamine. Tuleb märkida, et vanade kortermajade ventilatsiooni tõhus, energiasäästlik renoveerimine on keeruline ülesanne.\”
\”Vana küttesüsteemi on võimalik moderniseerida tasakaalustusventiilide ja automaatselt reguleeruvate termostaatventiilide paigaldamisega. Kindlasti on see hea viis küttesüsteemi tõhusamaks muutmiseks, mis võimaldab elanikel säästa kuni 15 protsenti küttekuludelt. Samas kui rääkida aga küttekulude tõelisest vähendamisest ja ka mugavusest, tuleks mõelda mitte ainult küttesüsteemi osalisele renoveerimisele, vaid juba uue, kahetorulise küttesüsteemi paigaldamisele ja ka selle nõuetekohasele hilisemale hooldamisele, mis tagab kokkuhoiu isegi kuni 35 protsenti,\” tõdes TA Hydronics Eesti esindaja Vallo Hiietam.
3. Kas küttesüsteemi väljavahetamisel on mõtet?
Alati tuleks põhjalikult läbi mõelda kumb on mõttekam – kas uue küttesüsteemi rajamine või vana renoveerimine? Et vana sobilikkuses veenduda, tuleb seda spetsialistidel hinnata lasta.
Vana süsteemi renoveerimine on viis korda odavam kui uue rajamine, samas – soojuserinevus on minimaalne. Kui majas on vanad malm-sektsioonradiaatorid, siis võib vana süsteemi renoveerimisel üsna muretu olla – need on kõige vastupidavamad.
„Oluline on see, et mõni korteriomanik omapäi isikliku korteri küttesüsteemi uuendama ei hakkaks. On olnud juhuseid, kus naaber on suvel oma korteri küttesüsteemi uuendanud ja ühendanud selle kahetorusüsteemi põhimõttel ühetorusüsteemi ja probleem selgub alles sügisel, kui pool püstakut külm on,\” kirjeldas Teet-Andres Kõiv.
„Kui vähegi võimalik tasub siiski vana küttesüsteem uue vastu välja vahetada. Uus süsteem, mis mitte ainult ei tarbi vähem energiat, vaid võimaldab ka energiat tõhusamalt ära kasutada. Uued küttelahendused on oluliselt paindlikumad, palju lihtsamini reguleeritavad ja hooldatavad. Samuti võimaldavad uued süsteemid ka elanikel endil sekkuda oma korteri küttekulude kontrollimisse,\” ütles Hiietam.
4. Kas paigaldatakse hõljumipüüdurid?
Erinevate materjalide kooslus tekitab süsteemides magnetiiti. Küttesüsteemi renoveerimisel on seega väga oluline hõljumipüüdurite paigaldamine, mis magnetiidi tõttu tekkiva hõljumi kinni püüavad. Vastasel korral on juba paari aasta pärast käes olukord, kus termostaatventiil on kinni kiilunud. TA Hydronics Eesti esindaja Vallo Hiitami sõnul toob sette ja rooste pidev ladestumine toru seintele toob kaasa pumba kuni 35-protsendise pumba tööle kuluva elektrikulude kasvu juba ühe aasta möödudes. Lisaks piisab juba ühemillimeetrisest roostekihist, mis vähendab kütte- ja jahutusseadmete energiaväljastust 10 protsendi võrra.
5. Kas ja kuidas kasutatakse küttekulude jaotureid – allokaatoreid?
TTÜ läbi viidud põhjalik uuring näitas, et vaid küttekulude jaotureid õigesti kasutades saab vähendada küttekulude ebavõrdset jaotumist.
„Allokaatorite (soojaloendurite)puhul tuleb rakendada kindlaid proportsioone küttekulude arvestuses: 25% allokaatorite järgi, ülejäänud 75% köetava pinna järgi. Miks nii – seepärast, et kortermajades, eriti vanades, on väga olulisel kohal nn naabriküte. ja ainult niisuguse küttekulude jaotusega saame ära hoida 4, 5, 6-kordsed erinevused erinevate korterite küttearvetes,\” ütles Teet-Andres Kõiv.
6. Millised on naabermajade kogemused?
Raimo Jõgeva Eesti Korteriühistute Liidust soovitab alati uurida ka naabermajade kogemusi: „Kui kõrvalmaja on edukalt renoveeritud, siis sageli lähevad sellega kaasa ka sama tänava teised majad. Alati tasub juba renoveeritud naabermajalt uurida, kui palju maksid elanikud enne ja kui palju pärast renoveerimist, samuti saab neilt kogemusi ja nõu küsida.\”
7. Kas küttesüsteemi renoveerimisel on projekt vajalik või saab hakkama ka vaid ehitaja tellimisega?
„Küttesüsteemide renoveerimisel on projekti tellimine hädavajalik ja esmatähtis. See on nagu inimestel „tervisekaart\” . Hästi tehtud projekti alusel on ehitajal võimalik välja kalkuleerida võimalikult täpsed kulutused oma töö teostamiseks. Lisaks annab projekt võimaluse ehitajal süsteemi valmides ka see edukalt paika reguleerida ehk tasakaalustada,\” selgitas Hiietam.