Autor: Delfi Majandus
Arco Vara kinnisvaramaakler Aivar Kaljulaiu sõnul on Eesti kinnisvaraturul energiasäästlik eramu või kortermaja praegu veel vägagi haruldane nähtus. Peamine väärkujutlus energiasäästliku maja suhtes on arvamus, et see on väga kallis ja selle arhitektuursed lahendused on piiratud. Energiasäästliku maja ehitus võib minna kallimaks ca 10 – 20 protsenti kuid juba lühikeses perspektiivis on küttekuludelt kokkuhoid kuni 90 protsenti. Arhitektuurselt ei teki energiasäästliku maja ehitamisel ühtegi olulist piirangut.
Eestis on juba olemas passivmaja, mis tõestas möödunud külmal talvel, et sobib meie karmi kliimasse ideaalselt. Firma „Madalenergia Ehitus OÜ“ poolt on ehitatud eramaja, mis vastab passiivmaja standardile. Maja valmis käesoleva aasta algusel ja asub Jõelähtme Golfi elamurajoonis ning on suurusega 153 m2.
Nimetatud maja energiaklass on A ja kütteenergiavajadus aastas on 17 Kwh/m2 aastas. See tähendab omaniku rahakotile ca 275 eurot aastas. 10 – 20 protsendine lisainvesteering tagab tulevikus kuni 90 protsendiseid sääste küttekuludelt. Euroopa Liidu seadusandlusest lähtuvalt peavad 2020. aastast olema kõik uued eramud „Ligi nullenergia hooned“. Energiasäästu propageerimine on ülemaailmne trend – suurem osa toodetavast energiast maailmas läheb inimeste soojatarbeks, ressursid maa sees hakkavad ammenduma ja hinnad jätkavad tõusu. Lahendus ühe pere tasandil nagu ka maailmas laiemalt, on võtta kasutusele passiivsed ja looduslikud energiaallikad, milleks on päike, tuul, vesi, maapinna soojus jne.
Passiivmaja infokeskuse poolt esitatud definitsiooni järgi on passiivmajad hooned, kus on kasutatud väga energiasäästlikke komponente. Nendeks on väga hästi isoleeritud hoone tarindid, väljamineva soojuse taaskasutamine ning talvisel perioodil päikesekiirguse kasutamine. Passiivmaja vajab kütmiseks ja jahutamiseks 80 protsenti vähem energiat kui teised tavapärastele standarditele vastavad uue hooned ja 90 protsenti vähem kui ülejäänud hooned.