autor: Rasmus Rekand / Tartu Ekspress
Termopilt Tartu konsultandi Tõnu Jõesaare kinnitusel jääb külmaröntgeni
hind 100 euro kanti, sõltudes mõistagi hoone suurusest ja analüüsi põhjalikkusest.
Tartu Ekspressi eksperimendis viskas kuldses keskeas eramule hindavalt professionaalse pilgu Termopilt Tartu OÜ spetsialist Tõnu Jõesaar. Lõpetuseks kõlas eestlasele iseloomulik „pole paha – mõni uus on hullemgi“.
Üsna inimlik, et soojapidavuse kitsaskohtade otsimise soov tekib eelkõige karmi pakasega. Aga et termopilte, mis just seda valdkonda ideaalselt analüüsib, saab edukalt ka soojemal ajal teha, tuleb paljudele üllatusena.
Pole tarvis talve oodata
Temperatuuride vahe sees ja väljas, mis soojuse liikuma paneb, peab olema vähemalt 10 kraadi, et tundlik termokaamera sellest konstruktsioonide vead välja loeks. Suure külmaga on kõik küttekehad tulised ja siis on hoopis raskem töötada. „Proovi vaadata, mis on prožektori taga, kui see sulle otse silma kiirgab. Ka väga karm pakane tõmbab õues tegutsemisele kriipsu peale. 15 kraadi on piir,“ iseloomustas Jõesaar moodsat tööriista, mille hind ei jää palju alla sõiduauto omale.
On ka odavamaid olemas, ent nagu ikka – mida kangem hind, seda parem kvaliteet ja rohkem funktsioone. Välimuselt Ameerika filmidest tuttavaks saanud polaroidkaameraid meenutava abimehe abil on Jõesaar erinevate hoonete soojapidavust mõõtnud üle viie aasta.
Energiasäästu konsultant ise rõhutab, et peale kaamera olemasolu on selles töös samavõrd tähtis, kui mitte olulisemgi, mõista ehitusfüüsikat ja maja konstruktsioonist aru saada.
Just temalt saan teada, miks paljudel vanadel kõrgete lagedega majadel on seina ja lae kohtumiskohad kumerad, mitte täisnurksed nagu tänapäevastes ehitistes. „Ahiküttega majas aitab see õhul vabamalt ringi käia. Soe ei jää nurka kinni. Lisaks on seina ja lae liitepunkt sagedasti õige õhuke. Neid krohviga ümardades tegid vanad meistrimehed laenurgad paksemaks ja soojapidavamaks.“
Läbi seinte
Ettearvatult osutuvad nõrkadeks – või õigem oleks siiski öelda külmasõbralikeks – kohtadeks aknad. Klaaspaketid ise on suhteliselt viletsad toasooja õue edasi kandma ja vastupidi, ent neid ümbritsevad plastikust-metallist raamid joonistuvad terase kaamera pildil ülejäänust oluliselt tumedamaks.
Puitmajadele uusi pakettaknaid paigaldades rõhutab Jõesaar tõika, et montaaživaht on sobimatu. „Puit siiski mängib, elab ja liigub erineva temperatuuri ja õhuniiskuse mõjul. Jäika vahtu võivad seetõttu ajapikku tekkida praod, kust külm läbi pääseb.“ Aastaid Kodumaja tehases praktiseerinud mehe juttu tasub uskuda. Peamiselt külma Norramaa tarbeks puithooneid tootnud ettevõttes oli ainuüksi vahupudeli olemasolu tootmises rangelt keelatud.
Sein, kus kunagi on olnud aken. Peaaegu õhus rippuv vahesein lubab enda alt joana pakast tuppa. Toapõrandat altpoolt salamisi jahutav keldriaken ning soojustamata räästaalused – termokriitilistele kohtadele on kaameral tõsiselt hea nina isegi korrus kõrgemalt või madalamalt vaadates.
Tüüpilise ärklikorrusega eramu mõõdistamiseks kulub ligikaudu tunnike. Koos piltidega asisema analüüsi saab heal juhul paari päeva pärast. „Eks see sõltu töö mahust. Näiteks tänagi on kaks objekti oma järge ootamas,“ tunnistas Jõesaar, et külmenenud ilmad on vesi konsultandi veskile. Kui seni on teenust tellinud peamiselt korteriühistud, siis küttehindade kallinedes on pöördujateks üha sagedamini ka üksikelamu omanikud. Nõustamist küsivad nii ehitaja kvaliteedis kahtlevad uute majade omanikud kui ka vanade peremehed, et osata renoveerimisega õigest otsast pihta hakata.
Mõistagi ei näita masin rehkendust, palju küttekuludest ilmnenud probleemide kõrvaldamisel säästa annaks. Küll aga üsna objektiivse pildi murekohtadest, kust alustada tasuks.