autor: ärileht.ee / Ann-Marii Nergi
Asjatundmatule kõrvale võib passiivmaja nimetus kosta kui järjekordne ökohullus, mis nii mõnelegi seostub samblast ja pilliroost kokkumätsitud onniga. Premia Foodsi nõukogu liige Kuldar Leis on passiivmajas elanud pool aastat. Ja on väga rahul.
Eesti esimese ja seni ka ainukese sertifitseeritud passiivmaja omanik Kuldar Leis muigab ja kinnitab, et uued lahendused tekitavad inimestes skepsist, kuigi tegelikult oleks Eestis aeg viia ehituskvaliteet uuele tasemele. „Ehituses näen täna ikka veel, kuidas majad on juba enne valmimist moraalselt vananenud. Passiivmaja erinebki selle poolest, et ta on loodus- ja inimsõbralik ning projekteeritud kestma ka pikemas tulevikus.\” Leisi arvates tuleks kestvate lahenduste promomine võtta üheks riiklikuks eesmärgiks ning teha kas mõne lasteaia või haldushoone näol esimesed n-ö näidisobjektid, mis tõestaksid, et nii on mõttekam ja energiasäästlikum ehitada.
Passiivmaja puhul, räägib Leis, on kõige tähtsamad tegurid hea soojatagastusega ventilatsioon, külmasildadevaba konstruktsioon ja aknad ning hoone asukoht, mis järgiks täpselt päikese liikumist ja kiirte langemisnurki, et looduslik soojus maksimaalselt ära kasutada. Põlvas kesklinna lähedusse, vana pumbajaama kohale ehitatud 300-ruutmeetrine maja vastab neile nõuetele. Maja lõunakülg vaatab alla orgu, mis jätab maja soojuse tootmise mõttes tähtsaima seina nii suvel kui ka talvel päikesele avatuks. Selleks on seinal jäetud palju ruumi akendele, mille kaudu päike otse tuppa paistab ja tampsavist seintesse soojust kogub. Savist seinad on hea soojusmahtuvusega, lasevad kogutud soojuse öösel n-ö tuppa tagasi ja hoiavad majas aasta ringi ka parajat õhuniiskust.
Elekter omast käest
Akende vahele on paigaldatud ka päikesepaneelid, mille kogutud energiast soojeneb kaks all keldris asuvat tuhandeliitrist veepaaki, kust kuni 35-kraadine vesi jõuab maja seintes paiknevasse veetorustikku. Ringleva sooja veega köetaksegi läbi seinte kogu maja. Lõunaküljel asub ka köögiga ühendatud terrass ning orunõlvale jooksev keldrikorrus saunade ja eesruumiga. Paljudele üllatusliku lahendusena laiub elektriga köetavas leiliruumis samuti suur aken, vaatega jällegi orule. Leis selgitab, et kogu majja on paigaldatud firma Smartwin pooleldi käsitsitööna valminud aknad, mille puhul pole klaasipakettide vahel mitte õhk või argoon, vaid krüptoon, sellepärast on aknad ka eriti soojapidavad. Tõepoolest, kui toetuda aknaklaasile, on see sama soe kui toasein ja kuskilt nurgast külma sisse ei hoova. Magamistubade aknad jäävad elamu idakülge, et tube soojendaks ainult hommiku-, mitte õhtupäike.
Majas on veel palju üksikasju, mis näivad ehituslikus mõttes väga loomulikud, aga mida tavamajades siiani tihti valesti tehakse. Näiteks on elutoas nähtavad ventilatsiooniplafoonid kitsad ja piklikud, et sissetulev õhk võimalikult kaugele puhuks. Tihti on aga sisse- ja väljapuhte plafoonid ümmargused ja liialt üksteise kõrval, nii et värske õhk imetakse teisest avast kohe välja tagasi.
Tõrjub peale külma ka sooja
Maja projekteerinud Austria arhitektid Marta ja Georg Reinberg on ettenägelikult mõelnud ka sellele, kuidas suvel passiivmaja ülekuumenemist vältida. Selleks on suurte lõunaakende ees väljaspool katted, mida saab puldiga reguleerides päikese kaitseks ette tõmmata. Kõrgemalt käiva suvepäikese eest varjavad ka katusele paigaldatud PV-paneelid. „See, et soojuskiirgust juba väljastpoolt takistada, on ainuõige lahendus, sest siis pole vaja majja ehitada mingeid jahutus- või kliimaseadmeid. Tänased büroomajad on head näited, kuidas asjad ei tööta õigesti, sest suurtest akendest kütab päike ruumid kuumaks ka siis, kui jahutusseadmed täistuuridel töötavad,\” selgitab Leis. Kui aga omatoodetud elektrist puudu tuleb, hakkab tööle maasoojuspump.
Keskmise võimsusega päikesepaneele on maja seinal ja katusel kokku ligi 100 ruutmeetri jagu. Nii on täpselt välja arvestatud, et kui Leiside pere kulutab aastas enam-vähem 10 000 kWh elektrit, siis aasta lõikes suudavad paneelid ka nii palju toota ja kulude-tuludega nulli jääda. Seetõttu võib nende passiivmaja nimetada ka nullenergiamajaks. Suvel, kui elektrit toodetakse rohkem, müüb Leis selle Eesti Energia võrku ja talvel, kui omatoodangust puudus tuleb, ostab jälle võrgust tagasi. Sedasi tasub toimetada ainult juhul, kui müüdavalt elektrilt saab ka taastuvenergiatoetust. „Müügi- ja ostuhind tuleb võrdne, kui arvestada müügil toetuse ja ostul aktsiisidega. Kui toetust ei oleks, peaksin müüma poole odavamalt kui ostma ning siis peaks mõtlema juba akude soetamisele, mis ülejäävat energiat talletaks.\” Päikesepaneele oleks saanud ju laotada veelgi rohkem, kui maja oleks ühekorruseline ja ulatuks laiusesse? Leis tunnistab, et ühekorruselise maja mõte käinud küll algul peast läbi, aga see ei oleks mahutanud kõike perele vajaminevat. „Passiivmaja peab olema pigem kuup kui lai ja piklik, sest siis liigub ka õhk paremini,\” põhjendab ta.
_________________________________________________________________________________
Kui palju see kõik maksab?
Leis ütles, et kuna tema maja on teatud mõttes eksklusiivne ja tehtud erilahendusena, ei hakka ta nimetama maja konkreetset maksumust ega seda, kui palju tema passiivmaja tavalisest majast kallim on. Niisamuti ei kuulu passiivmaja olemusse päikesepaneelid või Paldiski firma Bolefloor kõveratest jalakapuulaudadest tehtud põrand. „Näiteks võib tuua, et sakslased ja austerlased ehitavad passiivmajadena lasteaedu ja koole. Veel kümmekond aastat tagasi oli see 20% kallim, nüüd on see hinnavahe ehitushinda vaadates olematu või kuni 5% kallim. Eramajade puhul peab aga võrdlema samasuguseid hooned, aga kui mul on soojustuse paksus 40 sentimeetri ja tavamajal 20 sentimeetrit, siis hinnavahe algab juba sealt.\” Leisi sõnul pole ta arvestanud ka maja tasuvusaega, sest kes ütleb, mis on elektri hind viie aasta pärast? „Kolm aastat tagasi räägiti, et päikesepaneelide tasuvusaeg on 30 aastat, täna räägitakse 15-20 aastast. Tasuvust on seega keeruline määrata.\”
Kes on Kuldar Leis?
Seitse aastat börsifirmat Premia Foods juhtinud Kuldar Leis on nüüdseks tegevjuhi ameti üle andnud. Ta on jäänud küll ettevõtte nõukogu liikmeks, kuid tõdeb, et saab nüüd tõesti endaloodud kodus kohal olla ning oma harrastuste ja ettevõtmistega tegeleda. Näiteks on Leisil kohe maja kõrval Põlva linna tenniseväljakud, maja keldrikorrusel laiutab aga ruumikas lauatenniselaud. Leis on ka MTÜ-na tegutseva passiivmajaliidu juhatuse liige, kus ta saab asjast huvitatutele oma kogemuse põhjal seda majatüüpi tutvustada. Järgmised sertifitseeritud passiivmajad juba üle Eesti kerkivad, teine eramu peaks valmima Tartus.