Autor: Tea Taruste / Äripäev

http://www.aripaev.ee/uudised/2010/12/07/energiamargis-kiirpilk-kulud-ele

Energiamärgise küsimine pole veel korteriostja silmis populaarne. Majaomanik seda samuti hankima ei kiirusta, sest see võib korrastamata vara hoopis kehvas valguses näidata.

Helioest OÜ energiasäästu spetsialist Priit Pikk rääkis, et energiamärgise väljaandmise teenust väga sageli ei küsita. "Tundub, et see ei ole prioriteet ka kinnisvara müümisel. Energia hind peaks veel üles minema, raha paneb inimese mõtlema. Praegu on pigem nii, et ostja väga järjekindlalt märgist ei nõua ja omanik pole siis ka huvitatud," rääkis Pikk.

Kui märgise tegemist pakutakse vähema kui 1500 krooni eest, on tema sõnul arvata, et keegi maja kohale üle vaatama ei sõida ning paberid tehakse korda interneti teel. "Märgise väljastaja peaks ikkagi kohal käima, sest ilma ei saa reaalselt ettekujutust olukorrast. Arvete järgi vaadates võivad ju kulud väikesed olla, ent kohal käies saab selgeks, et hoone sisekliima on täiesti paigast ära," märkis Pikk.

Energiamärgise puhul on usaldusväärsuse näitajaks koostaja märkuste ja kommentaaride osa, millest on kohe näha, kas on kohal käidud või mitte. "Majaomanik ei pruugi ju ka olla huvitatud detailsest ülevaatest, sest midagi kehva võib välja tulla," ütles Pikk.

Uuemad hooned C-klassis

Energiamaja Konsultatsioonid OÜ juhataja Rain Airik rääkis samuti, et kui maja pole korda tehtud, ühistu märgisest ei huvitu.

"Annab ju halva indikatsiooni, kui näiteks inimene läheb panka laenu võtma, et korterit osta, ja seal öeldakse, et kuna tegemist on E-klassi hoonega, siis teie küttekulud on nii suured, et te pole laenuvõimeline," tõi Airik näite.

Tema sõnul on Eestis vaid mõned üksikud B-klassi hooned. "Nõuka-aegsed kortermajad, kui neil pole tehtud parendustöid, jäävad D-, E- ja F-klassi. Buumiaegsetel hoonetel on erinevad klassid - eks tuleb vaadata, kes oli arendaja, kes ehitaja. Usun, et suured arendajad on teinud asju valdavalt korrektselt, enamasti kuuluvad need hooned C-kassi," lisas ta.

Korteriomanik huvi ei tunne

Energiamärgis on Airiku sõnul eelkõige kinnisvara väärtust näitav dokument. Kui on plaanis renoveerimistöid teha, tuleb tellida energiaaudit. "1500-2000 krooni maksev energiamärgis on vaid hästi kiire pilk maja energiakuludele. Energiaklassi määramisel arvestatakse küttekulu, mis sisaldab ka sooja vee saamiseks tehtud kulutusi, ning elektrikulu," märkis ta.

Tapa linnas 13 maja haldav Peeter Lauring rääkis, et kuna kinnisvara ostu-müüki praktiliselt ei toimu ja hinnad on Tapal olematud, siis energiamärgist ta hoonetele eraldi tellinud ei ole: "Eks tal on muidugi lisaväärtus, kui keegi seda oskab küsida. Mul üle 13 majas üle 400 korteri ja seni pole veel keegi energiamärgist nõudnud."

Arvutused olgu täpsed

Lauringu sõnul on energiamärgise tellimine praegu küll suhteliselt odav. "Aga kummaline, et osa litsentseeritud firmasid ei nõuagi täpseid elektrikulusid ja võtavad aluseks korteripõhised keskmised. KredExi poolt on ettemääratud firmad, kes tohivad märgist välja anda. Küsisin pakkujalt, kuidas te elektriandmed saate - tegemist on ju lisakuluga, kui Eesti Energiast kolme aasta kulud välja nõuda. Firma vastas, et nad ei küsi mingeid andmeid, kuna kulud on ju üldiselt teada. Aga kui arvutused pole täpsed, on tegemist butafooriaga, märgiga märgi pärast," mainis ta.

Haldur rääkis, et energiaaudit on tehtud nii mõnelegi tema hallatavale korterelamule ning nendega on boonusena kaasa tulnud ka energiamärgised.

Kommentaarid

Aivar Villemson, A&A Kinnisvara OÜ tegevdirektor

Energiatõhususe vallas orienteerumiseks on suureks abiks hoonete energiatarbimise miinimumnõuded ja energiamärgis, mis on kohustuslik.

Ehitusseaduse järgi peab ehitusloa väljastamiseks olemas olema projekti alusel väljastatud energiamärgis, mis tõendab, et energiatõhususe nõudeid planeeritavas majas täidetakse.

Tänase seisuga ei ole Eestis ehitatud mitte ühtegi korterelamut ega ärihoonet, mille energiatõhususe arv oleks A-klassis. Praegu valmib küll palju uusi elamuarendusi, kuid nende ehituskvaliteet vastab aastatetagustele standarditele ning energiatõhususest ei tundu arendajad midagi teadvat.

Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige

Ehkki seaduse järgi energiamärgise hankimine ühistule kohustuslik ei ole, soovitan mina need siiski teha. Eelkõige sellepärast, et kui keegi soovib majaelanikest müügilepingu juurde märgist, siis ühistul on kohustus see teha. Kui majadel on plaan teha energiaaudit, mis on ikkagi tõsine dokument, tehakse sellega koos ka märgis.

Energiamärgise eesmärk on ju ikkagi see, et isik, kes ostab endale korteri, teab täpselt, millised on maja küttekulud. Pesumasinat ostes inimene ju ka vaatab energiaklassi.

Praegu on Tallinna ühistutele energiamärgise tegemine soodne, sest Tallinna linn maksab selle praktiliselt kinni.

Tasub teada

Millest koosneb energiamärgis?

tiitelleht

  • kõige olulisem info hoone kohta, st andmed hoone kohta, andmed hoone kaalutud energia erikasutuse ja energiaklassi kohta ning teave energiamärgise väljastaja kohta;

energiasäästu meetmete loetelu

  • soovitused, milliseid energiasäästu meetmeid oleks hoones põhjendatud kasutusele võtta, lisaks hoone foto ja märkused. Märkused lisatakse eelkõige juhul kui hoone puhul ilmneb asjaolusid, mis võivad olulisel määral kaalutud energiaerikasutust ja energiaklassi mõjutada, näiteks tavapärasest erinev sisekliima, hoone osalises kasutuses, hoone pole pidevalt kasutuses);

kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalikud lähteandmed;

kaalutud energiaerikasutuse arvutus

  • arvutuskäik, mille põhjal hoone energiaklass saadakse

Allikas: MKM