Autor: E24 Majandus
http://majandus24.postimees.ee/67854/energiamaergis-aitab-valida-saeaestlikuma-kodu

konsultant

Konsultant Ülar Härm (paremal) OÜst Termopilt teeb soojusmõõdistusi Andres Kriisi (vasakul) aasta tagasi valminud eramus. «Kui mul peaks tekkima soov maja müüa, on see kindlasti veel üks hea müügiargument,» rääkis majaomanik.
Foto: Mihkel Maripuu

Jaanuari algusest alates on inimestel, kes soovivad projekteerida uut eluaset, osta või üürida maja või korterit, õigus nõuda hoone energiamärgist, mis näitab, kui energiasäästlik on soetatav kinnisvara. Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa – korter – tarbib energiat, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile ja valgustusele, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Merike Kopus.

Energiamärgis on vajalik selleks, et korteri soetaja teaks, millised on tulevikus tema elektri- ja soojaarved. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni G-ni), seda väiksemad tulevad energiaarved.

«Seega peaks energiamärgis kaasa aitama sellele, et inimesed tunneksid huvi eeskätt energiasäästliku kinnisvara soetamise vastu,» rääkis Kompus.

Märgis esimesel nõudmisel


Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et energiamärgis hea asi, mille taotlemist ei ole liiga keeruliseks aetud. «Kui kortermajas enne ei ole energiamärgist, siis muutub see kohustuseks kohe, kui kas või üks inimene esitab sellekohase soovi,» lisas ta.

Kompuse sõnu sätestab korteriühistu seadus, et kui kas või üks korteriomanik soovib seda märgist, peab juhatus selle ühe kuu jooksul taotlema.

Kompus lisas, et kui energiamärgist ei ole, siis ei tähenda see, nagu ei saakski hoonet osta ega müüa, aga notar juhib mõlema poole tähelepanu sellele, et üks seadusest tulenev nõue on täitmata. «Ja kui ostja on nii rumal, et on sellega nõus, siis nii ka jääb,» ütles ta.

Kui ostetakse märgiseta hoone, läheb energiamärgise taotlemise kohustus üle uuele omanikule.

Kehtivas ehitusseaduses ei ole märgise puudumise eest sanktsioone. Küll aga on vastav sanktsioon Kompuse sõnul sees ehitusseaduse muudatuses, mis praegu on riigikogu menetluses ja mille planeeritud jõustumise aeg on 1. mai.
Müügil lisaargument

Haldusfirma Jõgeva Elamu esindaja Roman Babtšenko kinnitusel on 20-l nende hallataval hoonel energiamärgis olemas.

«Otsustasime, et ei hakka ootama, kuni meie käest tullakse seda märgist nõudma, vaid teeme selle enne ära,» rääkis ta. «Koos energiaauditiga tellisime ka energiamärgise. See on hea asi, sest siis saab võimalik ostja kortereid võrrelda.»

Andres Kriis tellis oma aasta tagasi valminud eramu soojapidavuse kontrolliga koos ka energiamärgise. «Teen seda, et kontrollida oma maja vastavust nüüdisaegsetele normidele ning et dokumendid oleks korras. Ja kui mul peaks tekkima soov maja müüa, on see kindlasti veel üks hea müügiargument, ütleb ju energiamärgis maja kohta kõik ära,» rääkis mees.

Märgise taotlemisel esitas Kriis märgise väljastajale vajalikud andmed. «Mulle anti tabel, kuhu pidin märkima kolme viimase aasta küttekulud ja -liigid, elektrikulud, veekasutuse, sooja vee valmistuse viisi,» meenutas ta.

Koos inseneribüroolt OÜ Termopilt tellitud energiatõhususe mõõdistustega maksis Kriis märgise eest 3500 krooni. Termopildi juhataja Toomas Rähmoneni sõnul maksab neilt ainult energiamärgise taotlemine 2500 krooni.
Energiamärgis
Märgise taotlemiseks


• Pöördu ettevõtja poole, kellel on õigus koostada ehitiste ekspertiise, teha energiaauditeid või väljastada energiamärgist, loetelu leiad majandustegevuste registrist aadressil http://mtr.mkm.ee/.
• Eespool nimetatud ettevõttest tullakse ja vaadatakse teie hoone üle, et otsustada, kui energiasäästlik see on.
• Märgist väljastavast ettevõttest antakse teile andmete leht, kuhu märgite hoone kolme viimase aasta küttekulud ja -liigid, elektrikulud, vee kasutuse, sooja vee valmistuse viisi jms andmed.
• Andmeid analüüsitakse ja arvutatakse, kui suur on energiakulu keskmiselt ühel aastal ühe ruutmeetri kohta.
Märgist ei pea taotlema:
• hoonetele, mille ruumide kasulik pind on kuni 50 m² või mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas
• tööstushoonetele, töökodadele ja vähese energiavajadusega, eluruumideta põllumajandushoonetele
• hoonetele, mis on tunnistatud mälestisteks ning mille olemust või välisilmet energiatõhususe miinimumnõuete täitmine suuresti muudaks
Lisainfo: www.mkm.ee/index.php?id=323150
Allikad: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, OÜ Termopilt