Autor: Eesti Päevaleht / Reimo Raja

http://www.epl.ee/news/majandus/okonoomsemad-kuttekehad-ja-susteemid-nouavad-igapaevast-hoolt.d?id=51064367

Eesti Päevaleht püüdis välja selgitada, millised on eri kütteliikide nõrkused ja tugevused.

Lasime teha hinnapakkumise ühekordsele karkassmajale, mille ehitusalune pind on 161,5 m2. Hoone suletud netopind on 123,1 m2, sellest katlaruum 6 m2 (kui elektrikütet kasutada, siis teeks sellest panipaiga).

Et mitte lasta end müügimeeste võrku püüda, lisas OÜ Termopilt juhataja ja energia-säästukonsultant Toomas Rähmonen hinnapakkumistele oma arvutused ja analüüsid.

Lisaks tehtud pakkumistele (kõrval) lisas Rähmonen mõned kütteliigid enda kogemustel põhinevate hinnasuurusjärkudega.

Toomas Rähmonen: puidukatel

Katlasüsteemile on mõistlik lisada akumulatsioonipaak, mis-tõttu on planeeritud 6 m2 katlamajaga raske toime tulla.

Süsteem vajab pea igapäevast tegelemist. Kuna sisaldab mitmesuguseid regulaatoreid ja pumpasid, siis vajab pisut tõsisemat iga-aastast hooldust.

Graanulikatel

Valida võib kas väikese punkri, mida täidetakse käsitsi (seega on vähemalt kord nädalas vaja lisada kütust), või suure automatiseeritud punkri, mis kõrgendab hinda, kuid suurendab ka kasutusmugavust. Paar korda kuus tuleb katelt tuhast puhastada.

Minu kalkulatsioon on tehtud väikese punkriga katlale (graanuli hind on 1900 kr/t ja katla kasutegur 0,9).

Maaküte

Liitumistasu on elektriseadmete võimsuse osaline suurendamine. Soojusallika loomise maksumus võib oluliselt suureneda, kui välistorustikku ei ole lihtne paigaldada ja peab näiteks kaevu puurima.

Minu kalkulatsioonid on tehtud hinnatõusu arvestamata. See lihtsustus sobib küll sellest vaatenurgast, et pika aja jooksul kallinevad· energialiigid keskmiselt arvatavasti sama tempoga.

Kaminahi

•• Kaminameister soovitab Nunnauuni kolmanda kütteklassi kaminahju, mis on mõeldud 70–110 ruutmeetri kütmiseks.

•• Hinnaklass on 79 200–148 600 krooni, mis sisaldab paigaldust.

•• Küttekulu on umbes 1,5–2 m2 kuus (oleneb puidu niiskusest). Kui arvestada kütteperioodi pikkuseks kaheksa kuud, kulub aastas umbes 12–16 m2 puid.

•• Odavaim puidu hind on 400 kr/m2. Aastas kulub seega umbes 4800–6400 krooni.

•• Positiivne on kaminahjude puhul see, et majas on elav tuli, negatiivne ehk see, et kaminahjule pole võimalik lisaks paigaldada õhk-kütte- või keskküttesüsteemi.

Kommentaar

•• Pakutav ahi on mõeldud kuni 110 m2 suuruse pinna kütmiseks, kuigi maja on väheke suurem. Ka on minu praktikas ette tulnud juhus, kui nõustasin majaomanikke, kes olid ostnud terve maja kütmiseks vaid ahju. Ahi müüdi neile väitega, et see kütab ära teatud suurusega pinna. Kui hiljem probleemid tekkisid, lisati, et keskmise talveilmaga.

•• Ahju puuduseks on see, et talvel ei saa kodust päevi eemal viibida. Ahikütte puudustest saab lahti paralleelse elektrikütte ehitamisega. Kaminamüüja on aga üle hinnanud vajaliku küttepuidu kogust. Seda pole mõtet määrata ahju kütmisvõime, vaid ikka maja jahtumise järgi.

•• Liitumiskulud puuduvad. Energiaallika maksumuse võtsin kalleima, lootes, et see on võimsaim ja nii ehk vastab majale parimal moel, samas on tõenäoliselt võimalik saada meistri laotud ahi odavamalt. Jaotussüs-teem puudub. Energiakulu on arvestatud puidu kütteväärtusega 2500 kWh/m3 ja ahju keskmise kasuteguriga 0,7.

•• Puidu hind on 400 kr/m3. Aastane hoolduskulu on peamiselt ahju puhastamine. Kasutamisel vajab sisuliselt igapäevast tegelemist.

Elektri otseküte

•• AS-i Ensto Elekter turundusjuht Andres Meresmaa soovitab kahte varianti: otsest kütet ehk elektriradiaatoreid ja osaliselt salvestavat ehk põrandaküttekaableid.

•• Põrandaküttekaablite süsteem maksab 17 000–18 000 krooni, paigaldus umbes 10 000 krooni.

•• Radiaatorid maksavad kokku 6000 krooni, paigaldamisele kulub 5000–6000 krooni. NB! Tavaliselt on vaja elektrikütte puhul osta juurde ampreid, aga see oleneb juba konkreetsest objektist.

•• Küttekulu oleks selle maja puhul ligikaudu 14 000 kWh aastas, mis Eesti Energia hinnapaketti aluseks võttes oleks umbes 16 700 krooni.

•• Elektrikütte üks põhieeliseid on see, et ta on hooldevaba – radiaatori pealt võiks vahel lihtsalt tolmu pühkida.

•• Elektriküte on kõige suurema kasuteguriga küttemeetod (radiaatorite puhul muundub 98–99% tarbitavast elektrienergiast soojuseks).

•• Arvestama peaks sellega, et puhurid ei sobi eluruumidesse, kuna panevad tolmu liikuma, põletavad seda ning võivad tekitada allergiat.

•• Puitpõrandate puhul pole põrandaküte eriti efektiivne, sest puit on üsna halb soojusjuht.

•• Plahvatusohtlikud on vanad, vahetamata juhtmestikuga ehitised, eriti puitmajad.

Kommentaar

•• Liitumisel on arvestatud, et kogu küttevõimsuse jaoks tuleb osta lisaks ampreid (maja peakaitse võib olla 3*20 A, elektrikütte puhul on hea peakaitse 3*32 A ja minu kalkulatsioonides on liitumistasuks arvestatud vahe 12 A).

•• Jaotussüsteem on sisuliselt maja elektrijuhtmestik. Eeldatud on seda, et olemasolev juhtmestik on piisava varuga ehitatud. Küttekehadena on arvestatud segasüsteemi (osaliselt radiaatorid ja osaliselt põrandaküte).

•• Elektri hinnaks on võetud keskmiselt 0,9 kr/kWh, mis sisaldab nii erinevaid ajatariife kui ka püsimakseid. Hilisemad hoolduskulud peaaegu puuduvad, nii nagu ka vajadus süsteemi töös hoida.

•• Kõik järgmised lahendused põhinevad vesiküttel, arvestusega, et osaliselt on süsteem lahendatud radiaatorite, osaliselt põrandaküttega. Seega on jaotussüsteemi maksumus kõigil sama.

•• Sellise süsteemi eeliseks on, et kui olemasoleva energiaallika kasutamine peaks muutuma väga ebamugavaks (hind· läheb väga kalliks, kütus muutub kättesaamatuks vms), siis on võimalik üle minna teisele kütteliigile.

Ioonküte

•• OÜ Leidi Consult juhataja Eero Hanikati arvestuste kohaselt on ruumi soojavajadus u 8 kW ja ta pakub sellisele majale LEIDI S süsteemi võimsusega 9 kW (70 C). Kui tahate ka sooja vett, tuleb kahesüsteemse boileri tarbeks leida ruumi ioonküttesüsteemi vahetus läheduses.

•• LEIDI S süsteem maksab üle 33 500 krooni, paigaldus u 3500–5500 krooni. Sellele lisanduvad ühendustarvikud, liitmikud sõltuvalt sellest, millise süsteemi külge tuleb seade liita, ning transport.

•• Kulu on kuus keskmiselt u 5 kr/m2, kütteperioodil hästi soojustatud maja puhul u 7 kr/m2 kuus.

•• Hoolduskulu praktiliselt puudub. Objektidel on vaja järelhooldada kõike, mis on seotud puhtuse ja vee kvaliteediga.

•• Ei vaja teisi liitumisi peale elektriga liitumise, pole vaja korstent/mahuteid/katlamaja ega tulekindlust.

•• Paigalduskohale (kelder, pööning) piiranguid pole, mõõtmetelt väike.

•• Süsteem on müravaba, ökoloogiliselt puhas. Võimalik ühendada radiaator-, põranda-, õhkkütte-süsteemi.

•• Ioonküte on välistatud liigniisketes ruumides, sest tegu on elektriga.

•• Kui majal on suured soojakaod, ei ole mõistlik seda kütteliiki kasutada, sest väliskeskkonda pole mõtet elektriga kütta.

Kommentaar

•• Liitumistasu on analoogne elektriküttega, samuti muutuvkulu.

•• Lisaks on vaja ehitada vesiküttesüsteem ja paigaldada ioonkütteseade.

•• Süsteem töötab mugavalt ja iseseisvalt.

•• Mõningane hoolduskulu on mul arvestatud, kuna iga vee-süsteemi on vaja kergelt jälgida.

•• Lisaks peab jälgima küttevee keemilist koostist, et ioonküte toimida saaks.