Autor: Toomas Rähmonen, energiasäästu konsultant, OÜ Termopilt juhataja
http://www.ohtuleht.ee/208988


Kuna see pidi nagunii kohustuslikuks minema, eks me peame siis selle energiaauditi ka ära tellima…»


Sarnaseid pöördumisi klientide poolt on tulnud meile viimase aasta jooksul kümneid. Energiaaudititest ja sertifitserimisest e. energiapassistamisest on räägitud palju, kuid ilmselt on selgusetust selles temaatikas veel omajagu. Seetõttu proovin lahti seletada, mis on ühe või teise termini taga ning mida klientidel tasub silmas pidada.



 

puhuvp6rand

«Puhuv põrand»: Näide sellest, kuidas alarõhu all külm õhk blowerdoor’i katse käigus põranda vahelt hoonesse sisse tungib, seda on visualiseeritud termokaameraga. (Termopilt)

Spetsialisti soovitus aitab säästa

Energiaaudit – see on põhjalik analüüs hoone energiakasutusest, mis hindab senist energiakasutust, püstitab optimaalsed energiasäästu eesmärgid ja kavandab vajalikud investeeringud. Energiaaudit annab selge tegevuskava, kui palju on vajalik (ja mõistlik) antud majas vahendeid energiasäästu planeerida, millises järjekorras on õigem tööd ette võtta ning ka selle, kui palju raha iga renoveerimisele kulutatud kroon hiljem küttearvetest maha näpistab. Nii on tegemist spetsialistihinnanguga, mis abistab hoone valdajat oma investeerimistegevuse kavandamisel.

Audit tasub tellida, kui on olemas plaan hakata oma kodumaja energiasäästlikumaks muutma. Kui sellist kava ei ole, ei ole mingit põhjust auditit «igaks juhuks» riiulile seisma tellida.

Kas hoone säästab või hoopis raiskab?

Tähelepanelikul lugejal peaks siinkohal tekkima küsimus, et ometi on ju räägitud viimasel ajal ka millestki kohustuslikust seoses energiasäästuga. See kohustuslik osa on kavandatav nõue, et kinnisvaratehingute teostamiseks peab hoonetele olema hangitud energiapass e. siis dokument, mis näitab, kui energiasäästlik (või raiskav) on konkreetne hoone.

Energiapassistamise eesmärgiks on esiteks riigi soov majaomanike tähelepanu täiendavalt juhtida energiasäästu olulisusele (kuigi seda tööd teeb viimasel ajal vägagi tõhusalt küttehindade tõus) ja teiseks soov anda kinnisvara soetajale selge ülevaade, kas ostetav/renditav kinnisvara on kõrgete või madalate ülalpidamiskuludega.

Energiapasse täna veel Eestis ei väljastata. Praegu toimuvad ettevalmistustööd, nagu seadusandlusesse vajalike muudatuste tegemine ja hindamispõhimõtete väljatöötamine. Üheks tööversiooniks on, et energiapasse hakatakse väljastama energiaauditite põhjal (eks siit ka ilmselt see arusaam, et energiaaudit on nüüd kohustuslik), teine võimalus on täiesti iseseisva ja sõltumatu ekspertiisimeetodi kehtestamine. Sertifitseerimine peab algama hiljemalt 2009. aastal – seega peavad põhimõtted selguma peagi.

Termopildistamine ja audit on kaks ise asja

Segadust on veel tekitanud, mis vahe on energiaauditil ja termopildistamisel. Energiaauditist oli eelpool juba juttu. Üheks auditi käigus tehtavaks tööks on hoone välispiirete (seinad, katus, sokkel, uksed, aknad) soojusjuhtivuse hindamine. Seda on võimalik teha hinnanguliselt (projektdokumentatsiooni põhjal või ka audiitori kogemuste põhjal, lähtudes kasutatud ehitusmaterjalidest) või siis reaalselt mõõtes. Reaalseks määramiseks sobivaimaks abivahendiks on termopildistamine. See on siis meetod, kus spetsiaalse «soojust nägeva» termokaameraga uuritakse hoone piirete soojuslikku olukorda. Saadud pildid annavad väga hea ülevaate piirete soojapidavuse (eba)ühtlusest ja võimaldavad määrata piirete tegelikud soojuspidavused (lisaks kasutatud materjalidele sõltub soojapidavus palju ka ehitustööde kvaliteedist).

Meie oleme ka termopildiraportites määranud nii piirete soojuspidavused kui ka andnud soovitused, kas ja mida on antud piirdega vajalik ette võtta ning milline oleks renoveerimistööde efekt. Termopildistamise raport piirdub siiski üksnes hoone piiretega, samas kui energiaaudit käsitleb kogu hoone energiakasutuse temaatikat laiemalt.

Igaks juhuks pole auditit mõtet teha

Loodetavasti aitab see kirjatükk klientidel pisutki paremini orienteeruda terminites ja tellida teenuseid tegeliku vajaduse, mitte eksliku kohustuslikkuse tõttu.

Ehkki selle soovituse tulemusena võib väheneda energiaauditite tellijate arv, siis oma kogemuste põhjal võin kinnitada, et kõige meeldivam on koostööd teha just nende klientidega, kes teavad, milleks nad auditit vajavad ning on igati huvitatud, et töö saaks kvaliteetne ja teostatav.

Sagedasemad probleemid ehituskvaliteediga:

isolatsioonimaterjalide mittenõuetekohane paigaldus,
lubamatu materjalide asendamine
soojustuse ja terve hoone ebapiisav kaitstus tuule eest

Allikas: Toomas Rähmonen

 

Kas termokaamera või blowerdoor?

Eestis tuleb eluhooneid kütta keskmiselt septembri lõpust kuni mai alguseni. Kulutused energiale on sel perioodil konkurentsitult suuremad kõigist teistest hoone haldamisega seotud kululiikidest. Energiahinnad on ka selgelt tõusuteel, mistõttu on hoonete energiasäästlikkuse suurendamine üha päevakajalisem. Erivarustusega spetsialistid suudavad anda hoone soojapidavusele hinnangu juba ehitamise käigus.

Termokaamera on hästi tuntud

Kaamera aitab nähtavaks teha ja hinnangu anda puudustele hoone soojustuses. Sel moel saab kontrollida nii uuselamute soojustuskvaliteeti kui ka hinnata olemasolevate hoonete renoveerimisvajadusi. Kuivõrd kaamerat kasutatakse hoonest läbi välispiirete õue kanduvate energiahulkade jälgimiseks, on mõõtmine võimalik üksnes kütteperioodi ajal ning köetud hoonetes.

Sobivaim aeg piirete soojuspidavuse määramiseks on peale konstruktsiooniliste tööde valmimist, kuid enne piirete viimistlemist. Probleemide ilmnemisel on siis nende kõrvaldamine lihtne ning teostatav viimistlust kahjustamata. Uusehitiste puhul võib kontroll termokaameraga aga osutuda keeruliseks, sest hoone konstruktsioonilise osa valmides ei ole mõõtmine temperatuurierinevuste puudumise tõttu võimalik.

Sellisel juhul saab piirete ehituskvaliteeti kontrollida blowerdoor’i nimelise seadmega, mis tekitab uuritavas hoones ohutu üle- või alarõhu ning võimaldab seejärel uurida õhu liikumist läbi välispiirete.

Blowerdoor’i meetodi abil saab avastada nii piirete vähese tuulepidavuse kui ka soojustuse ebapiisava kaitstuse tuule eest. Hoone välispiirete üldise õhutiheduse määramine aitab otsida ka konkreetseid lekkekohti.

Kuigi blowerdoor ei mõõda otseselt soojapidavust, siis uusehitiste puhul, kus piirete soojustusmaterjali tüüp ja paksus on täpselt teada, võib õhutihedat piiret pidada üldjuhul ka soojapidavaks. Blowerdoor’i testi eeliseks on, et seda on võimalik läbi viia aastaringselt. Ehituse konstruktsiooniline osa peab olema valmis ja avatäited paigas, siis on võimalik õhutihedust kontrollida.

Õhutihedus näitab ka soojapidavust

Eriti oluline on blowerdoor’i abil sõrestikmajade ja teiste vill + tuuletõke seina- või katusesoojustuslahendusega hoonete kontrollimine. Kui ka piirete materjal läbipuhutavust ei võimalda, võib siiski tõsiseid defekte esineda akende ja uste ümbruses.

Blowerdoor’i ning termokaameraga varustatud pädev spetsialist suudab lisaks probleemide avastamisele hinnata ka nende tõsidust ja pakkuda välja lahendused. Sõltuvalt kliendi soovidest ja vajadustest kujuneb ka töö ulatus: alates hoone üksikute sõlmede kontrollimisest kuni energiakasutuse ja parendusinvesteeringute põhjaliku käsitluse e. energiaauditini.

Toomas Rähmonen, OÜ Termopilt

Blowerdoor

Arvuti juhtimisel tekitatakse välisukse või akna ette paigaldatud ventilaatorpaneeli abil hoones väike üle- või alarõhk. Rõhuerinevuse tulemusena hakkab õhk liikuma läbi piirete. Spetsiaalse arvutiprogrammi abil on võimalik hoone piirete üldise õhutiheduse määramine (väärtused on normeeritud) ja lekkekohtade kontroll. Lekkekohtade

visualiseerimiseks võib kasutada nii termokaamerat kui ka nn. suitsutesti (hoonesse tekitatakse ülerõhk ning ruumidesse lastakse konstruktsioonidele ohutut indikaatorsuitsu, mis rõhuerinevuse mõjul läbi piirete ebatiheduste välja tungib, tehes lekkekanalite asukohad nähtavaks). Iga lekkekoha intensiivsust saab määrata anemo-meetri (õhu liikumise kiiruse mõõtja) abil.