Autor: Kai Kalamees, Eesti Päevaleht
http://epl.ee/artikkel_316600.html

Majade ehitajatel ja projekteerijatel tuleb hakata täitma energiatõhususe reegleid.

Kinnisvaraturul lähevad juba lähitulevikus paremini kaubaks kasinama küttekuluga majad ja korterid, kui peaksid täituma lootused, mida asjatundjad panevad energiamärgisele.

Majandusministeerium soovib riigikogus seadustada euroliidu normide eeskujul koostatud eelnõu, mis teeb energiamärgise kohustuslikuks nii valmivatele majadele kui ka hoonetele, mis teevad läbi “olulise rekonstrueerimise”.

Akende vahetamine ei loe

“Uute elamute puhul peab projekteerija kinnitama energiamärgise, mis näitab, et hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele. Esmane märgis kehtib kaks aastat,” ütles majandusministeeriumi ehitustalituse juhataja Monika Tomberg.

Põhjalikult renoveeritud majadele hakkavad kümneaastase kehtivusajaga energiamärgiseid väljastama energiaauditeid tegevad firmad. “Olulise rekonstrueerimise” mõiste avab ministri määrus. “Väike akende vahetus sinna alla ei lähe,” sõnas Tomberg.

Kõik energiamärgised jõuavad elektroonilisse ehitusregistrisse, kus huvilised näevad andmeid majade isolatsiooni, konstruktsiooni ja ka prognoositavate küttekulude kohta. “Tarbijatel tekib võimalus pakkumiste võrdlemiseks. Eeldatavalt eelistatakse pakkumisi, mille kulud on väiksemad,” ootavad eelnõu autorid mõju kinnisvaraturule. Inimestel ei maksaks aga Tombergi väitel karta, et märgise puudumine hakkab ostu-müügitehingut takistama.

Tõhusate korteriühistute üks peamuresid ongi soojustamine. “Paigutasime juba aastate eest majale automaatse soojussõlme koos uute küttepüstikutega, mille juurde käivad reguleeritavad ventiilid. Pisut hiljem tegime ära ventilatsioonitööd. Plaanis on pööningu soojustamine,” kirjeldas üht Männiku korteriühistut juhtiv Eve.

Priske tööots energiaaudiitoritele

•• Kui energiamärgise väljastamisega seotud tööd saavad olema suhteliselt odavad, siis märksa kallimaks lähevad korteriühistute jaoks põhjalikud energiaauditid.

•• Eelnõu järgi on energiaaudit hoone konstruktsioonidele ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemidele tehtav ekspertiis, mis kirjeldab maja seisundit ja teeb ettepanekuid kokkuhoiuks. Auditit on vaja selleks, et planeerida maja edasist hooldust ja remonti. Juba praegu on paljud firmad spetsialiseerunud audititele, mille tellimine läheb kortermajale maksma 2000–10 000 krooni. Majandusministeerium prognoosib, et hoonete soojustamine annab lähema 20 aasta jooksul tööd umbes 6000 inimesele.

•• Lisaks peavad säästuabinõud leevendama “võimalikust kiirest energia hinna kasvust tingitud hinnaðkki” ja pakkuma teatud keskkonnaefekti. Seeläbi võiks hoonete energiatarbimine kahaneda 2–5 protsenti, mis omakorda aitab aastas ära hoida kuni poole miljoni CO2 õhkupaiskamise. Eelnõu on käivitanud huvigruppides elava arutelu.