Autor: Ille Grün-Ots, Eesti Päevaleht
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=306467

Põrandakütte katkise koha leiab lõhkumata üles eridetektor või termokaamera. Põrandaküttel on mitu head omadust, see on säästlik, mugav ja tervislik. Samuti puuduvad ohtlikud (kuumad ja teravad) ruume asjatult risustavad küttekehad.

Õigesti paigaldatud põrandakütte puhul on põrandapinna temperatuur kõige rohkem +28°, mis ei kahjusta tervist (loe: jalgu) ja põrandamaterjale. Korralik põrandaküte sobib enamike kütteallikatega: gaasi-, elektri-, tahkekütte- ja vedel- küttekateldega.

Mida teha aga siis, kui sa ühel päeval avastad – põrand ei ole enam soe? Juhtuda võib see nii vesi- kui ka elekterpõrandaküttega.

Termokaamera avastab lekke

“Vesipõrandaküte sai paigaldatud vundamendi rajamise ajal, kõik oli korras. Nüüd, kui katel on paigas, survet pole. Arvata on, et kusagilt imbub vesi vundamenti või kuhu iganes. Tuju on nullis, sest edasi ei oska midagi teha, aga talv on käes. Kas on tööriista või asjandust, millega leida betooni seest kohta, kus torus on auk (võib-olla pandi vaheseinte panekul puurimisega mööda?) või murdus midagi varem ära? Terve põranda ülesvõtmine ei tule kõne allagi. Kohe hakata uut põrandat valama või uusi torusid läbi vaheseinte vedama ... Kah nagu kulukas,” kurdab Mart interneti ehitusportaali jututoas.

“Abi saab ning kohe ei pea tervet põrandat lõhkuma hakkama,” kinnitab firma Termopilt juhataja ja ühtlasi energiasäästukonsultant Toomas Rähmonen. See tööriist või asjandus, mille kohta Mart küsib, on termokaamera. Sama aparaat, millega mõõdetakse hoonete soojapidavust. Samamoodi, nagu termopildistamise abil saab leida lekkekoha väljas suurtes soojaveetorudes, leiab termokaamera üles lekkekoha ka teie kodus.

Tehnilises keeles on termopildistamine ehk termograafia meetod, kus infrapunakaamera ehk termoviisori abil mõõdetakse ja fikseeritakse detailne pilt objekti pinnatemperatuuridest.

Lihtsamalt tähendab see, et termokaamera abil mõõdetakse ära hoone, seadme või eseme pind ja tehakse sellest pilt või video, kus analüüsimise lihtsustamiseks on värvitud erineva temperatuuriga piirkonnad eri värvi. Nii on lihtne avastada ebaloomulikult soojad või külmad kohad, uurida sealseid temperatuure detailsemalt ning siis teha juba vastavad järeldused.

Vesikütte puhul näiteks joonistub pihkumise kohal välja ebamäärane laik. “Muidugi, tegu ei pruugi alati olla just lekkega, aga mingit uurimist väärivat anomaaliat näitab selline laik pildil igal juhul,” lisab konsultant.

Toomas Rähmoneni sõnul on termokaamerast natuke kasu ka elekterpõrandakütte juures. Viga (lühist) sellega ei avasta, aga saab vähemalt kindlaks teha, kus täpselt töötav põrandaküttekaabel jookseb. Ainus variant, kus termokaamera hätta võib jääda, on Rähmoneni sõnul siis, kui põrandaküte on näiteks laud- või parkettpõranda all n.ö. õhus.

Et termokaameraga tõest pilti saada, tuleb põrandaküte esmalt välja lülitada ja põrandal lasta maha jahtuda. Pilt tehakse pärast kütte uuesti sisselülitamist. Õigesti ehitatud põrandakütte puhul muutub põrandapinna temperatuur tööolukorras ühtlaseks. Juhul kui aga küttetorud või kaablid on põrandasse paigaldatud liiga suure vahega, jääbki põrandatemperatuur ebaühtlaseks, olles kõrgem kaabli või toru kohal ja madalam nende vahel.

“Termokaamera kasutamine on vesipõrandakütte lekete otsimisel sisuliselt ainus variant, mis ei eelda põranda lahtilõhkumist,” nendib Rähmonen. Eestis on lisaks Rähmosele veel 5-6 firmat, kellel on olemas termokaamera. Toomas Rähmoneni firmast tellides läheb näiteks 30ruutmeetrise põranda kontroll maksma umbes 500 kr (kaamera töötunni hind + tasu töö- aja eest). “Hind on selline muidugi juhul, kui klient asub firma n.ö. tööpiirkonnas – meil on kontorid Pärnus ja Tartus – või just sealkandis, kus parasjagu muu töö käsil. Aga muidugi sõidame vajadusel ka kaugemale. Arvestada tuleb siis aga sellega, et kui keegi näiteks Narvast tellib vaid põrandakütte torustiku kontrolli, tuleb leida kompromiss ka kohalesõidu kompenseerimiseks,” valgustab Rähmonen firma hinnapoliitikat.

Kolm viga elekterkütte puhul

Jäise olekuga võib ebameeldivalt üllatada ka elekterpõrandaküte. “Viga võib olla nii termostaadis kui ka küttekaablis,” ütleb DEVI Eesti tehnikadirektor Vahur Parve.

“Kui termostaadi tuled (punane tähistab tavaliselt kütmist ja roheline seda, et soovitud temperatuur on saavutatud) töötavad, tuleks mõõta, kas punase tule põledes jõuab pinge küttekaablile. Kui küttekaabli otstele pinge ei jõua, ongi viga termostaadis. Kui põrand on külm, kuigi temperatuur on peale keeratud ja põleb roheline tuli, on viga tõenäoliselt anduris, mis tuleb sel juhul välja vahetada,” selgitab Parve.

Termostaati saab enamasti remontida. Kui ei, tuleb see samuti uus osta. Parve kinnitab, et termostaadi vahetus ei ole eriti keeruline ega kulukas.

Keerulisem on tema sõnul asi siis, kui termostaat töötab korralikult, aga põrand on ikka külm. Sel juhul tuleks kõigepealt mõõta küttekaabli takistust. “Kui takistus on normi piires (sõltuvalt võimsusest paarikümnest mõnesaja oomini), on soojakaod ruumist suuremad kui küttekaabli poolt genereeritud soojus. Kui küttekaabli takistus on väga suur või lõpmatu, on küttekaabel katki.”

Kahjustused puurimisega

Parve teab oma kogemusest, et 99% juhtudest on kaabel katki kas vale paigalduse tõttu või on inimene ise sinna näiteks WC-potti põrandale kinnitades sisse puurinud. Viimasel juhul on veakoht teada ja suuri lammutusi tegemata saab kaabli paranduskomplekti abil ära parandada.

Vahur Parve toob aga näite, kus pärast põrandakütte paigaldamist hakati vaheseina paika panema. Töömees lasi metallkarkassi jaoks põrandasse 20 auku – võta sa kinni, milline neist kaablisse juhtus. Kaabel võib katki minna ka näiteks siis, kui põrand mingil põhjusel ära vajub.

“Kui rikke koht on teadmata, tuleb pöörduda firma poole, kes otsib vigastatud koha põrandas täpselt üles ning parandab vea. On olemas selline seade, devitector, millega on viga võimalik üles leida,” ütleb Parve.

Mõõtmine Devitectoriga

Eestis on teadaolevalt ainult üks firma, kes devitectoriga mõõtmisi teeb – ELWO. Hoolimata töö kõrgest hinnast (paar-kolm tuhat krooni) Parve teada kliente jätkub.

Devitector määrab kaablirikke asukoha kindlaks üsna täpselt, üldjuhul tuleb kahhelpõranda puhul üles võtta vaid üks-kaks plaati. Kokkuvõttes tuleb ikka odavam kui terve põranda üleskiskumine. Parve juhib aga tähelepanu sellele, et kui tegemist on tootjapoolse veaga, tasub paranduse eest kehtiva garantiiaja korral tootja. Kui aga kahjustus tekkis paigaldusvea tõttu, tasub raha sisse nõuda ehitajalt.