See ei ole löök mitte ainult meie rahakotile, vaid ka kliimale. Seega tuleb nii endale kui ka kliimale kasuks oma maja võimalikult hea soojustamine, kirjutab Bioneer.ee.

Tänapäevaste lahendustega on võimalik soojustada hooneid niimoodi, et kokkuhoid kütteenergialt on kümnekordne (suurusjärk 220 --> 20 kWh/m2 aastas). (1)


Lisaks tasub tähele panna, et küttesüsteem oleks võimalikult keskkonnasõbralik. Tihti on taastuvenergiaga ka soodsam kui fossiilkütuste kasutamine.

2016. aasta sügisel on jätkuvalt avatud Kredexi taotlusvoor väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks. Selle abiga saab olulise osa investeeringust katta, et vahetada välja näiteks oma vana õlikatel uue taastuvenergia süsteemi vastu. (2)

Hästisoojustatud maja

Foto: bioneer.ee

Miks on parempoolne maja sinine ning vasakpoolne kollane ja punane?

Pilt on tehtud termokaameraga. Seal on näha suuremat soojuskadu vasakpoolsest majast. Parempoolsest majast õue pääsev soojus on väiksem seetõttu, et see on paremini soojustatud (tegu on passiivmajaga, mille küttevajadus on vaid 15 kWh/m2 a).

Energiatõhus hoone hoiab palju kokku küttekuludelt, kuid lisaks on see palju rohkemat. Hästi ehitatud energiatõhus hoone on mugav ka inimesele.

Suvel peab see hoone hoidma lisaks tõhusalt jahedat temperatuuri ning aastaringselt tagama värske õhu ja piisava niiskustaseme, samuti head valgusolud.

Alates 2020. aastast peavad kõik uued hooned Euroopa Liidus olema liginullenergiahooned. See on hoone, mille energiatõhusus on väga kõrge. Vähene energia, mida vajatakse, peaks suurel määral pärinema taastuvenergiast, mis muuhulgas võiks olla kohapeal või lähiümbruses toodetud. (3)

Uute hoonete osakaal pole võrreldav juba olemasolevate hoonetega. Selleks, et saavutada üleüldine energiatõhusus, on vaja vanu maju renoveerida.

Vanade majade renoveerimine on aga tihti suur väljakutse. Kuigi soojustamine aitab säästa energiat kuni 50% võrra ning üldiselt paranevad ka elutingimused, siis korteri ja maja omanikud peaksid tegema suure alginvesteeringu ja puudub motivatsioon riskida.

Seetõttu püüab riik selliseid algatusi toetada. Hetkel on kortermajade rekonstrueerimiseks võimalik toetust saada Kredexilt.

Soojustamisel tuleb kindlasti enne tellida usaldusväärne energiaaudit, millega hinnatakse maja seisukorda energiaefektiivsuse seisukohast. See on vajalik maja soojustamise planeerimiseks ja hea lõpptulemuse saavutamiseks.

Passiivne küte ja jahutus

Selle asemel, et kasutada palaval suvepäeval konditsioneeri ja külmal talvel üleliia kütta, tasub maja nutikalt planeerida. Ka olemasolevale majale saab lisada näiteks päikesevarjud, et kuuma suvepäikest vähendada.

Passiivne küte (päikesekiirgusest tulenev) on hästi soojustatud majade puhul väga oluline energiaallikas. Sellega võib vähendada vajaminevat soojushulka 25-75%.(4)

Oluline on ka ehituses kasutatav materjal – sisesein ja põrand peaksid olema hästi soojust salvestavast materjalist nagu maakivi, savi vm. Siis salvestub päikeseenergia päeval ning kiirgub sealt soojusena pikema aja jooksul ruumi tagasi.

Peale selle annab madalenergiamajas märkimisväärse hulga vajaminevast soojusest ka inimkehade soojus ning elektriseadmete töötamine.

Passiivne jahutamine on oluline soojal ajal. Hoonete jahutamiseks konditsioneeri abil kulub asjatut energiat. Selleks, et energiakulu vähendada on hea mõte panna akendele ette päikesekaitse, mis takistab otsekiirguse jõudmist tuppa.

Päikesekaitseks võib olla liigutatav vari või ka katuseserv, mis ulatub piisavalt ettepoole, et suvel kõrgelt käiva päikese kiirgust takistada. Katus peab aga olema projekteeritud nii, et see ei takista madalalt käiva päikesega talvist kiirgust, mil soojusenergiat on tarvis.

Loe täispikkuses artiklit saidil Bioneer.ee!