autor: moodnekodu.ee

http://moodnekodu.delfi.ee/news/energiasaastlikmaja/passiivmajaomaniku-kogemus-ja-nouanded-kuidas-luua-energiatohus-kodu?id=74348743

Energiasäästlik kodu ja nutikam energiatarbimine saavad üha enam tähelepanu. Ühelt poolt saab tarbija aina teadlikumaks, teisalt peavad 2019. aastast olema kõik uued avalikud hooned, alates 2021 ka kõik uued erahooned nn liginullenergiahooned ehk oluliselt väiksema küttevajaduse ja energiakuluga kui praegu. Põlvamaal 300-ruutmeetrises passiivmajas elav Kuldar Leis räägib oma kogemusest ja soovitustest energiatõhusa kodu loomiseks.

Passiivmajad ehk energiasäästlikuks projekteeritud hooned on Eestis alles tasapisi populaarsust kogumas. Kuidas tekkis teie perel huvi end selle teemaga siduda?

2010. aastal sain võimaluse osaleda Otepääl toimunud energiatõhususe seminaril, mille peaesineja oli Austria arhitektide Reinbergide perekond. Rääkisin neile, et meil on perega tulevase kodu krunt välja vaadatud, aga veel ostmata, ning tahtsin uurida võimalusi, kuidas saaksime endale sinna energiatõhusa kodu rajada. Käisime arhitektidega esmalt krunti vaatamas ja seejärel küsitlesid nad meie pere mitme tunni jooksul hobide, eluolu, laste ja muu taolise kohta, et saada piisavalt infot esimese majaeskiisi jaoks, mis arvestaks võimalikult palju meie pere soovidega.

Millise lahenduseni arhitektidega jõudsite?

Nende poolt välja pakutud lahendus oli Eesti mõistes piisavalt mõistliku energiatõhususega maja, kus oleks kasutatud võimalikult palju kohalikke materjale hea sisekliima tagamiseks. Parima lahenduse leidmiseks olid abiks austerlaste partnerid Eestis, OÜ Sense ning Tartu Ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabor. Nii olemegi kasutanud oma majas kohalikku puitu, savi, lupja ja õlisid, et tagada maja igas nurgas aasta ringi sama head tingimused. Alguses ei saanud ma materjalide kasutuse tähtsusest nii palju arugi, aga täna pean tunnistama, et heal sisekliimal on tõesti oluline roll ja mõju meie tervisele. Näiteks — savikrohviga kaetud seinad aitavad meil aasta ringi sama õhuniiskust hoida ning üks 22-sentimeetri paksune savisein aitab omakorda maja soojana hoida, sest soojeneb madala talvepäikese käes üles ning töötab talvel justkui kütteallikana.

Miks tasub mõelda passiivmaja ehitamise peale?

Kodu rajamisel tuleb võtta vastu mitmeid olulisi otsuseid, alustades sellest, mis on tulevase kodu perspektiiv — kas tahate seal elada mõned aastad n-ö vaheetapina või aastakümneid. Viimase puhul on mõistlik mõelda passiivmaja peale. Tasub arvestada, et väljavaadatud krunt ei pruugi ilmakaarte suhtes sobilik olla. Näiteks, kui tahate merevaadet, aga see on põhja suunas nagu Tallinnas, ja lõuna pool on mets ees, siis võib passiivmaja rajamine olla raskendatud. Samas saaksite projekteerimisel ja ehitamisel ikkagi rakendada passiivmaja meetodit, et tagada energiatõhus ja hea sisekliimaga kodu. Ehk et eesmärk ei peagi olema sertifitseeritud passiivmaja, vaid passiivmaja põhitõdede jälgimine.

Meie olime kindlad, et tahame elada Põlvas ka tulevikus, ja teadsime, mida selles majas teha tahame. Seetõttu oleme tulemusega väga rahul. Ja kuna ise ehitades ei ole võimalik kõiges tark olla, tasuks usaldada spetsialiste, kellel on passiivmajade ehitamise varasem kogemus. Oleme perega tänulikud asjatundjatele, kes meil kodu luua aitasid, sest tunneme ja näeme täna Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt kolme aasta jooksul läbi viidud seiretest, et maja õhuniiskus, CO2 tase, temperatuur ja küttekulud on nii, nagu lubatud. Oma panus on meie majal ka valdkonna arengusse — selle uurimise käigus on kaitstud kuus bakalaureuse- ja magistritööd! (Fotol perekond Leiside kodu)

Millal oleks mõistlik mõelda energia tootmisele oma kodus?

Kui ehitate maja nullist, siis soovitan kaaluda kodust energiatootmist juhul, kui maja energiatõhususe ja hea sisekliima tagamiseks on suurem töö juba tehtud. See tähendab, et esmalt tasub energiatõhusa maja puhul mõelda korralike välispiirete ehitusele, heade akende paigaldusele ja ventilatsiooni sisseseadmisele ning liginullenergiahoone taseme saavutamiseks hakata mõtlema ka päikesepaneelide paigaldamise peale. Kuna meie pere maja on juba projekteeritud piisavalt energiatõhusaks, siis otsustasime panna sinna vaid nii palju päikesepaneele kui vaja, et muuta oma kodu nullenergiamajaks. Teisisõnu, et suudaksime toota nii palju energiat, kui maja aasta jooksul vajab. Paneelide paigaldamine käis mugavalt, sest liitumine võrguga ja lepingu sõlmimine elektri tagasimüügiks Eesti Energiale oli kiire ja sujuv.

Kuidas energiatootmine reaalses elus välja näeb?

Reaalsuses tähendab see, et suvel müüme oma toodetud elektrit võrku ja talvel ostame võrgust juurde. Kuigi vahel mõeldakse, et Eestis on päikest vähe, siis üle 50 aasta Tõraveres toimunud päikesekiirguse mõõtmised näitavad, et meil Eestis on päikest sama palju kui Kesk-Saksamaal. Ja Saksamaa on omakorda ühe elaniku kohta suurim päikeseenergia kasutaja Euroopas. Seega võib öelda, et kevadel ja sügisel toodavad meie päikesepaneelid sama palju energiat kui Saksamaal ja suvel isegi natuke rohkem kui Lõuna-Euroopa riikides, sest sealsed temperatuurid on päikesepaneelide tootlikkuse jaoks kuumade ilmade korral isegi liiga kõrged, samas talvel on aga tootlikkus olematu. Kindlasti on oluline ka see, et paneelid oleksid suunatud lõuna poole, paigutatud õige nurga alla ning et nende peale ei langeks näiteks puude varje.

Millele veel peaks energiatõhusat kodu planeerides mõtlema?

Ära tuleks kasutada vaba soojust ja päikest ning arvestada geograafilise asukoha puhul ka ilmakaartega. Näiteks meie kodus jäävad lõuna poole suunatud aknad aasta jooksul energia mõttes plussi — neist tuleb rohkem soojust sisse, kui aasta jooksul välja läheb. Samas, põhja pool võiks olla aknaid võimalikult vähe. Oluline on pöörata tähelepanu ka korralikule soojustagastusega ventilatsioonile ja inimsõbralikele ehitusmaterjalidele — näiteks meie kodus on tänu sellele terve aasta jooksul sama temperatuur, õhuniiskus ja CO2 tase, mille tulemusel on ruumides viibida hea. Tavahoones on suvel pigem soe ja niiske, talvel aga kuiv. Lõpuks hakkab see ka tervisele kehvasti mõjuma. Näiteks koolimajas, kus õhk on kuiv ja pole korralikku ventilatsiooni, väsivad lapsed ära ja jäävad uniseks. Sellepärast propageerin nüüd energiatõhusate hoonete kasutuselevõttu ka lasteasutuste puhul, et lapsed poleks nii väsinud ning saaksid heades tingimustes koolis ja lasteaias käia.

Põlvasse kerkiv uus riigigümnaasium on esimene liginullenergiahoonena ehitatud kool Eestis ja seal on just neid tingimusi arvestatud — klassiruumide aknad on projekteeritud lõuna poole ning sinna on kavandatud ka kõrge soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Võimaluste piires on kasutatud ka looduslikke materjale, et tagada hea sisekliima. Usun, et pigem on mõistlik selliste objektide ehitusse natuke rohkem investeerida ja hoida kokku hilisematelt kuludelt, sest pole vaja teha eraldi jahutussüsteemi ja ka küttekulud kujunevad madalamaks.

Mida peaks arvestama energiatõhusa maja projekti koostaja ja ehitaja valimisel?

Oluline on see, et hoone tulevane omanik teeks arhitektidega palju koostööd ning et kõik võimalik saaks selgeks vaieldud enne projekti valmimist, sest pärast millegi ümbertegemine on väga kallis. Pigem võtta rohkem aega ja näha vaeva juba projekteerimise käigus. Sest kui juhtub nii, et on kiire, nagu ikka, ja projekteerimine toimub lühikese aja jooksul, siis ei saa süüdistada hiljem ainult arhitekti ja ehitajat. Süüdistada tuleb just hoone tellijat, kes ei andnud arhitektidele piisavalt aega, et jõutaks arusaamisele, mida tegelikult tahetakse. Aga eraisik, kelle jaoks on tegemist esimese majaga, ei pruugi ka ise veel teada, mida tahta — sellisel juhul peaks panustama heale arhitektile või hoopis mõnele olemasolevale projektile.

Milliseid müüte olete energiatõhusatest majadest kõneldes kohanud?

Ikka veel kardetakse Eestis teha majadele suuri aknaid ja arvatakse, et passiivmajades on pime, sest seal on vähe aknaid, need ei käi lahti ning et elektrikatkestuse korral on neis majades seega ka vähe õhku. Tegelikult on just vastupidi — ka meie majal on aknaid rohkem kui tavalises majas ja kõikides tubades käivad aknad ka lahti. Ning kui elekter peaks tõesti ära minema, siis vastupidi — kuna passiivmaja peab hästi sooja, siis võime ilma kütteta olla palju pikemalt kui tavamajas. Oma kogemuse põhjal soovitan kalli maasoojuspumba asemel kaaluda keskkütet või elektril töötavat õhksoojuspumpa. Kuna passiivmaja küttekulu on äärmiselt väike, ei tasu maasoojuspumbad ja muud taolised kallid lahendused reeglina ära.

Allikas: Eesti Energia blogi