Korstnapühkija Marat Kahre sõnade kohaselt hooldatakse
küttesüsteeme aastaringi. Sügis on muidugi tihedam tööaeg. Samas soovitas ta koldeid hooldada ja puhastada pigem kevadel.

 

Siis on kütteseadmed veel kasutuses ja puhastamine lihtsam. Tahm ja pigi on ehk vähem paakunud ning kergem puhastada. Kui kevadel avastatakse kütteseadmetes vajakajäämisi, saab need suve jooksul parandada ning sügis võib rahulikult tulla.

 

Külmal süsteemil ei pruugi tõmmet olla

 

Tavaliselt ärkavad korstnapühkimismõtted paljudel sügisel, kui ka ahju on vaja kütma hakata. Inimesed tahavad kütmisega alustada, kuid avastavad, et süsteem ei tõmba, vaid ajab hoopis suitsu tubadesse.

 

Tavaliselt arvatakse, et süsteem on tahma ja pigi täis - miks see muidu sisse ajab ning kutsutakse kohe ka korstnapühkija. Korstnapühkija Marati sõnul on siin inimestel tihti arusaamatus, sest nad ei arvesta tõsiasjaga, et rõskes ja külmas korstnas vajub õhk ikka allapoole.

 

Kui näiteks korstnapühkija tuleb kohale ja avab puhastusluugi, siis tõmbe puudusel lendub tuhk ja tahm hoopis tuppa, mitte aga korstnasse. Et seda ei juhtuks, soovitab ta enne korstnapühkija tulekut süsteemi kütta. Soojenenud süsteemi on parem puhastada.

 

Kui korstnapühkija on kohale tulnud, siis hooldab ja puhastab ta kogu süsteemi: pliiti, ahju, soemüüri, slepet ja korstent. Ta ei tohiks inimese soovile vastu tulla, et vaid osaliselt küttesüsteemi puhastada. Vahel tahetakse korstnapühkijal lasta pühkida ainult korstent ning arvatakse, et saadakse teiste süsteemi osade puhastamisega ise hakkama. Nii see tegelikult tihti ongi. Oluline, et enne kogu süsteemi täielikku puhastamist ei hakataks koldesse tuld tegema. Viimalõõri või mujale võib olla jäänud ummistus ja tekkida isegi tahmapõlengu oht. Selliseid juhuseid teavad korstnapühkijad nimetada. Seda ei saa lubada, et hooldataks küttesüsteemi osaliselt.

 

Kütta tuleb lahtise siibri ja suure kuumusega

 

Marat Kahre sõnul on mitmesuguseid kliente. Mõned on väga teadlikud ning hoolitsevad pidevalt küttesüsteemi eest. Korstnapühkijal on nendega ka hea suhelda, sest osutatav teenus sisaldab asjakohast konsulteerimist.

 

Teised arvavad aga, et kõik on väga hästi. Täpsemal uurimisel selgub, et hooldamist on tehtud siiski pealiskaudselt. Loomulikult tahtmatult. Lihtsalt kütteseadmete puhastamisega tegeldakse tavaliselt vaid korra aastas.

 

Ikka tuleb ette, et küsitakse, milline on suvesiiber, milline praeahjule ja millisega küttes soemüür kõige suuremal osal soojaks läheb. Kuidas lõõrid jooksevad, on inimestel tihti üllatuseks. Sellele pole varem täpsemalt mõeldud.

 

Süsteemi tuleb kütta lahtise siibri ja suure kuumusega. Küsimusele, mida see tähendab, vastas korstnapühkija, et ahju koldesse tuleb kuni kahe kolmandiku osas panna küttepuid ning jätta kolmandik ruumist põlemisgaaside tarvis. Leek peab saama põleda koldes ega tohiks ulatuda lõõristikku.

 

Vahel arvatakse, et hoitakse kütet kokku, kui pannakse ahju või pliidi alla ainult paar puud. Aga sellega tehakse pigem küttesüsteemile viga, sest madala temperatuuri juures hakkavad lõõrid kiiremini tahmuma ja korsten pigituma. Tahm ahjus ja soemüüris takistab soojuse ülekandumist.
Pigi vähendab korstna eluiga. Ja mõlemad tekitavad suurenenud tuleohu.

 

Marat Kahre märkis, et inimesed on kursis seadusenõudega, et majaomanikul peab 1. septembrist korstnapühkimise akt olema ette näidata. Antud asjaolu on käesoleval sügisel suurendanud ka tellimise esitamisi tunduvalt. Ka on tuntav, kui näiteks ajalehes vastavasisuline kirjutis ilmub. Ja eks nii ole, et erinevate eluvaldkondade tutvustamine ongi hea ajakirjanduse ülesanne. Juhib tähelepanu ja vahendab nõu.

 

Kütteperioodi meelespea:

 

• kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad;

 

• pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid;

 

• ise vastutad, et elektrijuhtmestik ja elektriline kodutehnika oleks terved ja korras; • suitsuandur aitab avastada tulekahju juba selle alguses;

 

• kütte- ja soojendusseadmeid (pliite, ahje, katlaid, soojapuhureid jms) ei tohi jätta järelevalveta;

 

• ära sulata külmunud torustikku lahtise tulega. Ahju tuleb kütta kvaliteetsete halupuudega. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada. Tänapäeval on võimalik osta ka kuivi halupuid, ainult et inimesed on läinud mugavaks ning hakkavad küttemüüjate sõnul kütte muretsemisele mõtlema alles siis, kui külmakraadid kohal. Väga vähe on nii-öelda vana kooli inimesi, kel mitme aasta puud varju all.

 

Küttekolded ja korstnad tuleks enne kütteperioodi algust üle vaadata

 

Kuna ilmad on sügiseselt rõsked, siis on paljud individuaalmaja omanikud hakanud ahje kütma - nii et neil on kütteperiood juba alanud. Päästeameti kodulehelt on lugeda, et põlengute ärahoidmiseks tuleb korstnaid ja küttekehi regulaarselt hooldada ning puhastada.

 

Kütteseadmeid tuleb hooldada ja puhastada regulaarselt

 

Puiduküttega püsielamus tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas. Hooajalises elamus peab korstnapühkija käima üks kord enne kütteperioodi algust. Gaasikütteseadmeid tuleb puhastada üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Kehtiva tuleohutuse seaduse järgi peab septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata korstnapühkija akt. Nii et korstnapühkijal peab olema kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel. Teavet korstnapühkija tellimise kohta saab küsida päästeala infotelefonilt 1524 ning kontakte on võimalik leida ka internetilehelt www.korsten.ee Pärast hooldustöid koostab korstnapühkija akti, kus on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Aktile kirjutavad alla tellija ja korstnapühkija. Akt tuleb kindlasti alles hoida, sest õnnetuse korral ning kindlustushüvituse saamiseks tuleb kindlustusele tõendada, et küttekolded olid korras. Eramajades võib kütteseadet puhastada ka ise, kuid iga viie aasta järel peab seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija.