autor: Victoria Parmas, Saku Sõnumid

http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/kortermajad-korda-kuidas?id=71340097

Alates 1. aprillist saavad korteriühistud ja kohalikud omavalitsused taotleda laenu korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Märtsi lõpus jõustunud korterelamute rekonstrueerimise toetuse määruse kohaselt on sel aastal võimalik saada senisest suuremat riiklikku tuge. Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida tuhat korterelamut. Tegemist on Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2014-2020 energiatõhususe valdkonna esimese toetusmeetmega.

Toetuse eesmärk on muuta vanad kortermajad energiasäästlikumaks, saada koju parem sisekliima ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Taotlusvooru kuulutab välja ning taotlusi hakkab vastu võtma KredEx.

Kulud kahanevad kuni poole võrra

„Meie kogemus on see, et olenevalt renoveerimise mahust on võimalik saada tulemus, millega maja tarbitav soojus väheneb 25-50 protsenti“ ütles Saku Maja juhatuse esimees ja tootmisjuht Marko Matsalu. „Tegeleme praegu ka odavamale küttele üleminekuga, kuid kaugkütte soojuse hinda ei ole meil kuidagi võimalik vähendada tervelt 50 protsenti, seega saavad inimesed ise kõige rohkem teha oma küttearvete vähendamiseks.“

Toetust rekonstrueerimistöödeks hakatakse andma kolmes osakaalus – 15, 25 ja 40 protsenti tööde maksumusest, osakaal sõltub saavutatavast energiasäästust ja tehtavatest töödest .Kui täna maksab üks perekond kütte eest aastas keskmiselt näiteks 100 eurot kuus, siis viies läbi elamu tervikliku rekonstrueerimise, kahaneb küttearve umbes 50 euroni. Ülejääva5 0 euro eest teenindatakse küll osaliselt tööde läbiviimiseks võetud pangalaenu, kuid elamu on korras, väärtus kõrgem ning lähima 10-20 aasta jooksul ei ole vaja teha täiendavaid suuri investeeringuid elamu remondiks ning elukvaliteet on neis elamutes tunduvalt parem.

Saku vallas on ehitusregistri andmetel umbes 130 kolme või enama korteriga elamut, neist Saku Maja teenindada on 54, suurusega 4 korterist 60 korterini. Enamik neist 54st kortermajast on renoveeritud osaliselt. Kompleksselt on renoveeritud vaid üks kortermaja– Kannikese 14. Lisaks Saku Maja hallatavatele majadele on Sakus täielikult renoveeritud ka näiteks 60 korteriga maja aadressil Põllu 2.

Võtmeküsimus on korralik ventilatsioon

„Üks positiivne külg täielikult renoveeritud hoone puhul on küttekulude vähenemine, kuid teine ja vast olulisemgi on korterite sisekliima paranemine. See saavutatakse vaid siis, kui hoone täielikult renoveeritakse ja seda õigesti, arvestades ka ventilatsiooni osatähtsust,“ lausus Matsalu. Saku Maja andmetel ühelgi nende hallatavas hoones küll veel sundventilatsiooni ehitatud ei ole.

Elamufondi uuringud on näidanud, et lisaks energiatõhususe probleemidele ei vasta olemasolevate korterelamute sisekliima tänapäeva nõuetele. Hoone energiatõhusus ja sisekliima kvaliteet on omavahel tihedalt seotud ning energiatõhususe parandamisel tuleb jälgida, et see ei tooks kaasa sisekliima tingimuste halvenemist. Sellest tulenevalt on kõikide toetuse määrade puhul kohustuslik ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine selliselt, et see tagaks hea sisekliima, mis omakorda vähendab oluliselt inimeste terviseriske.

• 15 protsendi toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu ellu viima energiatõhusust suurendavad rekonstrueerimistööd, mille abil saavutatakse vähemalt 20protsendiline arvutuslik energiasääst soojusenergia tarbimiselt.

• 25 protsenti toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu rekonstrueerima korterelamu keskküttesüsteemi, soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad täies mahus, vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu ning soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse. Eelnimetatud töödega peab korterelamu saavutama energiatõhususarvu klassi D.

• 40 protsendise toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Selleks peab teostama kõik 25 protsendise toetuse saamiseks nõutud tööd ning lisaks paigaldama aknad soojustuse tasapinda või lisa soojustama aknapaled ning rekonstrueerima korterelamu ventilatsioonis selliselt, et korterelamusse paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe süsteem.

Renoveerijaid nõustab tehniline konsultant

„Uuel toetusperioodil on ette nähtud võimalus, et mahukamaid projekte, millele on võimalik taotleda 25 protsendi ja 40 protsendi määraga toetust, nõustab tehniline konsultant. Tehniline konsultant on korteriühistule abiks rekonstrueerimise läbiviimisel, teeb tihedat koostööd korteriühistu juhatusega ning annab nõu parimate ning kuluefektiivseimate valikute tegemisel.

Samuti tehakse 25 protsendist ja 40 protsendist toetust taotlevate kortermajade projektidele ekspertiis, mille eesmärk on tagada rekonstrueerimisprojekti vastavus kohalduvatele normidele ning parimad arhitektuursed, konstruktiivsed ja tehnilised ning tehnoloogilised lahendused,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Lisaks rekonstrueerimistöödele toetatakse energiaauditite koostamist, ehitusprojektide koostamist, tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenust.

Saku Maja hallatavad Kortermajad

Saku Maja hallatavates majades hakati renoveerimistöid tegema 2006.-2007. aastatel, põhilised tööd olid fassaadide soojustamine ja katuste vahetamine. Enamik neist 54st kortermajast on renoveeritud osaliselt. Kompleksselt on renoveeritud vaid üks kortermaja– Kannikese 14 Saku alevikus.

Saku Maja andmetel on teised suuremad renoveerimistööd olnud järgmised: fassaadi renoveerimine 5-l kortermajal (Juubeli 8 –2008. a, Teaduse 8 – 2008. a, Juubeli 12 –2009. a, Teaduse 10 ja Teaduse 12); otsaseinte renoveerimine 7-l kortermajal (Kannikese 6 – 2006. a, Tallinna mnt 21 – 2007. a, Teaduse 17A, Teaduse 15A, Pargi 10, Pargi 29 ja Pargi 31); katuste renoveerimine 10-l kortermajal (2 viilkatust ja 8 lamekatust). Lisaks nendele on tehtud ka väiksemaid töid, näiteks vahetatud välja maja tehnovõrgud ning aknad ja uksed.

„Meie hooldada olevatest hoonetest on nelja maja puhul teada, et neil on soov järgmise paari aasta jooksul oma maja renoveerida,“ ütles AS Saku Maja kinnisvara osakonnajuhataja Tiiu Käärma.

Tallinna mnt 21 – on olemas projekt, mille teostamiseks käib hange katuse ja küttesüsteemi renoveerimistööde osas. Teaduse 3 – plaanis on fassaadi, katuse ja soojustuse renoveerimine KredExi toetuse abiga.

Põllu 1 – äsja sai renoveeritud elektrisüsteem, samuti ka vee- ja küttetorustik, mõtiskletakse akende vahetuse ja maja soojustamise ning fassaadi uuenduse peale. Kannikese 12 – renoveeritud on vee- ja küttesüsteem.

Kortermajade kommunaalkulude võrdlus

Võrreldud on kolme sama tüüpi, 4 trepikoja ja 60 korteriga viiekorruselise maja kütmisele ning sooja vee tootmisele kulunud soojushulka. Võrreldud on 01.12.13-30.11.14 perioodi kulusid ning võrdluse aluseks on võetud täielikult renoveeritud Põllu 2 kortermaja kulud, mida on võrreldud kahe renoveerimata, kuid kaasajastatud soojussõlmega kortermaja kuludega.

Kuigi hooned on sarnased, ei saa nende küttekulu olla kunagi täpselt ühesugune, sest see sõltub paljudest faktoritest, näiteks sellest, kas iga korter saab eraldi radiaatoreid reguleerida või kuidas soojussõlm on tasakaalustatud. Aastane kulu sõltub ka kütteperioodi pikkusest, mille otsustab maja omanik. Samuti võib erinevus tulla ka erinevast küttekehade arvust ja võimsusest, kuna mõned korteriomanikud on oma radiaatorid välja vahetanud. Võrdlus annab siiski hea üldpildi, kui palju renoveerimine kulusid mõjutab.

Nagu näha, kulub Põllu 1 ja Tiigi 4 elanike kodude soojaks kütmisele vastavalt 60 ja 82 protsenti rohkem kütust kui Põllu 2 korterite soojendamisele.

Ka sooja vee saamise kulud on Saku Maja andmetel neil majadel erinevad, sest Põllu 2 saab oma sooja tarbevee soojussõlmest, kuid Põllu 1 ja Tiigi 4 korterite elanikud soojendavad igaüks endale ise vett elektriboileriga.

Kuna kaugkütte MWh hind on koos käibemaksuga umbes 83 eurot ja elektril umbes 140 eurot, siis tuleb hoolimata väiksemast tarbimisest maksta Põllu 1 ja Tiigi 4 elanikel oma sooja vee eest rohkem kui Põllu 2 elanikel. Vee soojendamise hind Põllu 1 – 8556 eurot, Tiigi 4 – 10 080 eurot ja kaugküttega Põllu 2 –7138 eurot aastas.

„Soodsam ja ka tehniliselt mõttekam on kasutada sooja vee valmistamiseks ikka soojussõlmes asuvat plaatsoojusvahetit,“ nentis Käärma ja lisas, et ka Põllu 1 ja Tiigi 4 elamutel on mõttekas minna üle soojussõlmes veetootmisele, sest torustik on selleks välja ehitatud ja valmidus olemas. „Lisaks vajavad elektriboilerid mõne aja pärast ka remonti või väljavahetamist.“