autor: Eesti Korteriühistute Liit

http://www.ekyl.ee/index.php?id=32564

Eesti Korteriühistute Liidu tellimusel valmis hiljuti korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada ruumilised ja sotsiaalsed faktorid, millest võivad    sõltuda    korteriühistute               otsused   ja otsustamise kiirus elamute energiatõhusal tervikrenoveerimisel. Uuringu läbiviimist toetas Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeerium, läbiviijaks oli EcoBon OÜ ja Lauri Lihtmaa.

Uurigus analüüsiti kolme ja enama korteriga korterelamuid, mille renoveerimist SA KredEx otsustas toetada. Peale esialgset andmete töötlust võeti uuringusse 661 korterelamut.

Kõige vanem renoveeritav elamu oli ehitatud 1880 aastal. See oli viie korteriga puidust elamu, mis asub Tallinna kesklinnas. EKÜLi liikmeskonda kuuluv ühistu otsustas 2012 aasta mai kuus taotleda KredEx‐ilt toetust maksimaalses (35%) ulatuses. Gaasiküttel olev elamu arvutuslikuks energiasäästuks märgiti taotluses 54% ja elamu köetavaks pinnaks 434m2. Kõige uuem hoone oli Põhja‐Tallinna linnaosas asuv 2007 aastal valminud puidust gaasiküttel elamu, milles on kolm korterit köetava pinnaga 206m2. Ühistu taotles 2012 aasta augustis KredEx‐ilt 25% renoveerimistoetust, planeerides säästa 42% kütteenergiast.

Korterelamute renoveerimisel planeeritud keskmine arvutuslik energiasääst on 44%.

Kui vaadata auditites välja toodud arvutuslikku energiasäästu jaotumist, siis 21% vaatluse all olnud majadest oli säästmise arv on 30, 40 ja 50%.

“Uurisme ennekõike seda, mis mõjutab renoveerimisotsust. Selgus, et näitekselamu ehitusaasta ei mõjuta renoveerimisotsuse kiirust, kuid samas tehakse renoveerimisotsuseid enam heal järjel olevates omavalitsustes,” vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Renoveerimist takistavaks teguriks peeti peamiselt kahte probleemi: 1) teadlikkuse puudumine; 2) eestvedamise puudumine. Kuna renoveerimine on terviklik probleem, siis on ühistud sageli väga tavalise mure ees – lihtsalt ei osta kusagilt peale hakata, infot on ühest küljest palju, kuid see on erinevates kohtades,” vahendas ta.

Teise olulise faktorina, mis renoveerimist takistab, nimetati uuringus eestvedamise puudumist. “Eestvedamine tundub olevat oluline eduka ja kiire renoveerimise läbiviimisel Tugev eestvedamine kompenseerib kindlasti teadlikkust ning võimaldab ka killustatud ning suuremahulist info hulgast leida vajalikku teavet, et protsessi edasi viia,” rääkis Mardi. “Samas võib eeldada ka, et hästi organiseeritud ning täpse teavituse tulemusena saab ka eestvedamist kompenseerida. See tähendab, et kompleksne probleem on muudetud ühistule lihtsalt arusaadavaks ning samm‐sammult lahendatavaks. Eestvedamist saab ka asendada, kui ühistu palkab endale konsultandi, kellel on renoveerimiskogemus, kontaktid ning hea suhtlemisoskus,” rääkis ta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Lisainformatsioon:

Urmas Mardi
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige

Tel 372- 50 15077

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Korteriühistute Liit

Tel: 627 5740