autor: Autor: Rain Uusen

http://majandus24.postimees.ee/2992435/kvaliteetne-uusarendus-viib-kula-tekkeni

Uusarenduste olematust kvaliteedist ja ehitajate hoolimatusest on räägitud uskumatuid lugusid – rahadega kadunud ehitajad, asfalteerimata ja uputavad tänavad. Seekord tahaks tuua vastupidise näite uusarendusest, kus professionaalne arendaja tegutseb Eestis juba üheteistkümnendat aastat ning püüab senistele kogemustele tuginedes pakkuda üha kvaliteetsemaid kodusid kvaliteetses elukeskkonnas, arvestades seniste elanike tagasisidet ja soove eluasemete osas.

Buumi ajal (2006–2010) rajas IBE Estonia Uuesallu kodud sajale perele. Kuna müügiperiood kujunes majanduslanguse tõttu päris pikaks, andis see võimaluse uute majade lahendused enne ehituse jätkamist põhjalikult läbi kaaluda.

Kivi või puit?

Põhiliseks kriteeriumiks valikute tegemisel olid arendaja töötajate nägemused, millistele nõuetele peaks vastama maja, mida endale ehitada. Teine oluline kriteerium oli senistelt elanikelt saadud tagasiside, mida uute majade projekteerimisel arvesse peaks võtma.

2014. aasta kevadel tehti algust Uuesalu elamuala II etapiga, millest täna on valminud esimesed neli paarismaja. 2015. aasta plaani on võetud kontorihoone rajamine nii IBE Estonia kui ka ettevõtlike külaelanike tarbeks, kellele väikefirmade kasvades kodused tingimused kitsaks kipuvad jääma. Perspektiivis on lasteaia ja puhkealade arendamine – hetkel tegutseb kahe rühmaga lasteaed algselt paariselamuks kavandatud majas.

Esimeses etapis valminud majaelemendid saabusid tuntud Soome majatootjatehasest. Teise etapi eel oli arendajal kaalumisel ka poorbetoonplokkidest majade rajamine, aga peale jäi elukeskkonnaks sobilikum puitmaja.

Uue ehituspartneri leidmisel seadis arendaja tingimuse, et õhupidavuse näitajad lepitakse eelnevalt kokku. Kõigi lepingus sätestatud nõuete täitmine toimus ehitusjärelevalve valvsa pilgu all. «Ehituspartnerina võtsime professionaalsete tõendite, pikaaegse puitmajade projekteerimise, tootmise ja ehitamise kogemuse ja antud lepinguliste garantiidega maha arendaja kahtlused ja kõhklused puitmajade kvaliteedi osas ning võrdluses kivimajadega – heliisolatsioon, õhutihedus ja sellest tulenev soojapidavus ning maja ülalpidamiskulud,» sõnas Timbeco Woodhouse OÜ turundusjuht Marek Roostar.

Varasemad kõhklused olid ka põhjuseks, miks arendaja esialgu pilgu plokkidest majade poole pööras, sest sooviti saavutada parim võimalik tulemus.

Hea õhupidavus

Elementmajade väga oluliseks eeliseks on püstituskiirus, energiatõhusus ja seda eriti seinapaksuseid võrreldes. «Olgu siinkohal öeldud, et plokkidest maja on võimalik samuti energiatõhusana ehitada, aga seda elemispinna suuruse arvelt – plokkidest maja seinad peavad siis olema oluliselt paksemad,» ütles Roostar.

Puitelementidest majade eelisteks võib lisaks ehitamise kiirusele lugeda kontrollitud ning kuivades tingimustes konstruktsioonide valmistamist tehases.

«Üllatusena nii arendajale kui ka ehitusjärelevalvele saime oma tehasetoodangule kõrgelt hinnatud CE-sertifikaadi, mis arendaja teadmist mööda Eesti majatootja poolt esmakordselt Eestis asuvatele majadele väljastati,» selgitas Roostar. CE-sertifikaat tõendab, et tehases toodetud majad vastavad kehtivatele ehitustehnilistele, ohutus- ja tervisekaitsenõuetele. CE-sertifikaadi omamiseks vajalike nõuete täitmist kontrollitakse sõltumatu audiitori poolt igal aastal vähemalt kaks korda.

Timbeco arendusjuhi Ivar Mardimi sõnul on ettevõte aastaid tegelenud õhukindlate ehituslahenduste ja konstruktiivsete sõlmede arendamisega. Täna on mehe sõnul ettevõte jõudnud nii kaugele, et kliendile suudetakse enne ehituse algust garanteerida soovitud õhupidavus.

Kahele Uuesalu paarismajale mõõdeti rõhutestide tulemusel passiivmajale lähedased õhupidavusnäitajad. Hoone õhuvahetuskordajateks (n₅₀) olid 0,6 ja 0,7 1/h. Võrdluseks võib tuua Põlvasse ehitatud Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja õhuvahetuskordaja (n₅₀), see oli 0,6 1/h. Uuesalu II järgu majade õhutiheduse mõõtmist korraldanud OÜ Termopilt esindaja sõnul nägi ta nii head tulemust viimati aasta eest ja sedagi pärast viiendat mõõtmist. Puidust vahelagedel kasutati helikindluse ja massiivsuse saamiseks lisakihina betooni, kuhu paigaldati põrandaküte. Majades on energiasäästlikkuse tõstmiseks õhktagastusega ventilatsioonisüsteemid.

Mitmekülgne koostöö

Uuesalu rajooni arendava IBE Estonia juhataja Ülle Kullör kinnitas, et usk puitmaja kvaliteeti on taastatud ning omades kogemust nii Soome kui Eesti majatootjate toodanguga, võib kindlalt väita, et ei leidu ainsatki põhjust, miks peaks eelistama Soome majatootjat.

Pigem vastupidi – Eesti majatootja asub lähedal, sellest tulenevalt on transpordikulu väiksem, toodangu kvaliteet on vähemalt sama hea ning vaieldamatuks eeliseks on lihtsam suhtlemine arendaja ja ehitaja vahel.

Tellija riske maandas erinevate etappide projekteerimise, tootmise ja ehitamise koondumine ühe partneri kätte. Eeliseks sai ka paindlikkus kliendi soovidele vastutulekul ning protsessis osalemisel, kus ka majade ehitusetapil oli majatehasel selge huvi tehasetöö kvaliteedi vastu.

Tarne- ja muud kokku lepitud tähtajad pidasid arendaja sõnul väga hästi paika.

Kullör lisas, et iga tulevane majaomanik teeb maja materjali valiku vastavalt oma kogemusele. «Kuid täna võib öelda, et kui puitmaja ja kivimaja paistavad kõikides tingimustes üsna võrdsed, siis maja ehitamise kiiruse osas teeb tänapäevane, tehases toodetud energiatõhus puitkarkassist elementmaja kivimajale silmad ette,» selgitas ta. «Seega vähenevad ka ilmastikuoludest tulenevad riskid püstituse ajal.»

«Tellijapoolse ehitusjärelevalve kaasamine ehitusprotsessi on nii arendaja kui ka meie arvates väga oluline samm kvaliteetse tulemuse tagamiseks,» lisas Roostar. Reeglina on ehitusjärelevalve n-ö kontrolliv organ ja kaitseb tellija huvisid, kuid professionaalse ehitaja jaoks on ehitusjärelevalve oluline partner, kellega koos leitakse parimad ehituslahendused.

Ühtset retsepti kvaliteetse maja ehitamiseks ei ole. Kindlasti võib Uuesalu näite põhjal öelda, et oma vajaduste selge läbimõtlemine ja fikseerimine, kaasa mõtleva ehituspartneri ning professionaalse ehitusjärelvalve kaasamine on kindlasti sammud, mis aitavad kvaliteetset tulemust saavutada.

Mis on mis?

•    IBE Estonia OÜ on Soomes kinnisvaraarendamisega tegeleva EKE kontserni kuuluv arendaja. Tegu on pika ajalooga pereettevõttega, mis alustas tegevust juba 1961. aastal. Eestis on ettevõte tegutsetud kümme aastat ja hetkel on käsil teise etapi arendus Uuesalus.

•    Uuesalu on Tallinna külje all Rae valla piiril asetsev kauni looduskeskkonnaga küla, kus hetkel elab pea 300 elanikku. Külas tegutseb külaselts, toimib naabrivalve, millega on liitunud pea kõik külas elavad pered ja küla eesotsas on külarahva usalduse võitnud külavanem, kes igapäevaselt Uuesalu arendaja haldusjuhi rollis asju ajab.

Allikas: timbeco

Artikkel ilmus Postimehe kinnisvara erilehes.