autor: Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige / Kasulik.ee

http://kasulik.delfi.ee/news/energia/eesti-korteriuhistute-liit-eesti-elamud-vajavad-riigi-toetust.d?id=70139769

Ilma riigi rahalise toeta on elamuid keeruline tänapäeva standarditele vastavaks renoveerida, leiab EKÜL juhatuse liige Urmas Mardi.

Energiasääst ja -tõhusus tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete. Mullu Tallinnas peetud Balti elamumajanduse konverentsil oli teema väga teravalt luubi all ning delegaatide poolt võeti vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel. Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 - 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil saanuks tänapäevaseks kohendada 2900 kortermaja, mis on üle 20% Eesti elamufondist.

Täna on riik lubanud, et EL struktuurivahenditest suunatakse kortermajade rekonstrueerimiseks 102 miljonit eurot. Viimasel neljal aastal on KredEx korterelamute korrastamist veidi rohkem kui 37 miljoni euroga, koos laenusummadega on aga korterelamute korrastamisse investeeritud viimastel aastatel üle 140 miljoni euro ja meetmete abil korda tehtud 631 maja üle Eesti.

Probleemseid kortermaju, mille seisukord kiiret sekkumist vajaks, on üle kogu Eesti 302. Neist 167 vajavad lammutamist ning 135 annaks renoveerimisega veel päästa. Nii varasemad ministrid kui ka praegune majandus- ja taristuminister Urve Palo on kinnitanud, et riigil on plaanis jätkata siiski olemasoleva elamufondiga, millest seni renoveeritud 3-4%.

Viie aasta tagune TTÜ uuring selgitas aga kogu Eesti suurpaneelelamute olukorda, leides, et suurpaneeleramute renoveerimine on nende energiatõhususe, sisekliima ja tarindite olukorra parandamiseks on hädavajalik. Ehitise elukaare teooria kohaselt on elamu keskmiseks tööeaks ligikaudu 50-70 aastat. Sellisesse eluikka jõudnud elamu konstruktsioone ja tehnosüsteeme võib lugeda nii füüsiliselt kui moraalselt vananenuks, mistõttu hoone vajab lisaks järjepidevatele hooldustöödele suuremahulisemaid rekonstrueerimistöid. Suurem osa Eesti eluasemefondist on tänaseks oma eluea saavutanud või siis sellele lähenemas, mis tähendab, et tänapäevastamine tuleb ette võtta.

Ent see läheb kalliks. Uuringud on näidanud, et 2000 m2 suuruse elamu tervikrenoveerimiseks tuleks arvestada umbes 170 eurot ruutmeetri kohta ning sellised summad käivad ühistule ja korteriomanikele selgelt üle jõu. Kindlasti rõõmustab renoveerimist plaanivaid ühistuid aga asjaolu, et ettevalmistamisel olema rekonstrueerimistoetuse määruse kohaselt on planeeritud toetusprotsendid 15,25 ja nüüd ka 40% renoveerimise kogusummast. 40% toetust nähakse ent ette vaid juhul kui elamu saab tervikrenoveeritud ja saavutab kõrge energiatõhusususe klassi.

Enamik ühistuid eelistab küll tervikrenoveerimist, mis annab parima tulemuse nii energiatõhususe kui - säästmise vaatepunktist, kuid algust tehakse pigem üksikute töödega - ebakindlus tuleviku suhtes ning aina kiirenevas tempos tõusvad hinnad on inimesed täiendavate rahaliste kohustuste suhtes murelikuks teinud. Siin ongi ühistutele oluline teada, et riik ulatab abikäe nii täna kui tulevikus.