autor: Urmas Lauri 

http://online.le.ee/2014/09/01/paasteamet-kodud-soojaks-ohutult/

 

Koolialgus ja suve taandumine sügise ees peaksid meile märku andma peatsest kütmisperioodist ning on õige aeg oma küttekolded kriitilise pilguga üle vaadata. Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse keskmiselt 200 tulekahju, teatas Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais.

Halvima ennetamiseks soovitab päästeamet varakult, enne kütteperioodi algust kütteseadmed üle kontrollida. Tähelepanu tuleb pöörata, et kuskilt suitsu sisse ei aja ja lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates ei oleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida, et korstnad poleks pigitunud ja tahmaluugid oleksid kindlalt kinni, kuna puhastamata korstnates ja lõõrides kogunev tahm ja nõgi võivad süttida ning põhjustada tulekahju.

Eramaja omanik võib hooldada kütteseadmeid ise, kuid iga viie aasta tagant peab ka tema kutsuma professionaali, kes -ahjud, -pliidid puhastaks ning nende korrasoleku üle vaataks. 2015 aasta septembriks peab olema juba igas eramajas inspektori nõudmisel ette näidata korstnapühkimise akt ja seda ei tasu lükata viimasele hetkele, kuna siis võivad korstnapühkijad olla tööga üle koormatud ja järjekorrad väga pikad. Korteri- või ridaelamu elanikud aga peavad kindlasti kutsuma kutsetunnistusega korstnapühkija ja seda igal aastal.

Korstnapühkijat tellides, tuleb meeles pidada, et igal õigel korstnapühkijal on olemas kutsetunnistus. Selle kehtivust saab ja tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel. Lähima kvalifitseeritud korstnapühkija kohta saab infot, helistades päästeala infotelefonile 1524.

Kuigi tavapäraselt päästeametil kutsetunnistustega korstnapühkijatega probleeme ei ole, siis Lääne päästekeskuse tööpiirkonnas on teada kahetsusväärne juhtum, kus korstnapühkija, kellel on kõik vastavad õigused olemas, kuritarvitas selgelt oma kutsetunnistust ning ka tellija usaldust. Nimelt parandas „tahmakratt“ küttekoldeid montaaživahuga. Tehtud töö kohta sai tellija ka nõuetekohase akti, mis lubas ahju kasutada. Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrollibüroo peainspektor Rain Põllu kiidab perenaist, kes tabas ära, et nii need asjad siiski ei käi ja andis sellest teada päästekeskusele. „On täiesti vastutustundetu minna ja nii-öelda parandada süttimisohtliku materjaliga küttekoldeid ja südamerahuga panna sellise töö eest veel ka tasu taskusse. Meie kõigi õnneks ei juhtunud veel midagi hullu, kuid sellise teguviisi tagajärjed võivad olla pöördumatud, “ rääkis Põllu ja lisab, et kindlasti tuleks pöörduda päästeametisse kõigil, kellel on kahtlus, et küttekolded ei ole saanud päris õiget hooldust. Konkreetse juhtumi osas on Lääne päästekeskus algatanud väärteomenetluse.

Nii ei tohi kindlasti küttekoldeid parandada. Fotod: Päästeamet.

valesti parandatud