autor: Kadri Tamm, messiväljaande Eesti ehitab toimetaja ärileht.ee

http://arileht.delfi.ee/news/eestiehitab/kuidas-ja-millega-kutta.d?id=68355217

Energiamärgis näitab hoone energiatarbimise mahtu - hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele,
ventilatsioonile ning valgustusele kuluva energia hulka. Mida kõrgema energiamärgise klassi hoone saab
(A-G), seda väiksemaid küttearveid on oodata.

Seega aitab energiamärgis korteri soetajal ennustada, millised hakkavad olema elektri- ja soojaarved. Hoone projekteerimisel kalkuleeritakse hoone energiamärgise arvutuslik väärtus, kuid paari aasta möödudes mõõdetakse hoone reaalse energiatarbimise baasil nö. reaalne energiamärgis.

Korterit või hoonet müües või üürides on energiamärgise esitamine kohustuslik, kui ostja või üürilevõtja seda soovib. Üle 500 m² suurustele hoonetele on energiamärgis kohustuslik.

Soojaallika valik eeldab põhjalikku kaardistust

ELEKTRIKÜTE: väike alginvesteeringuvajadus, saadaval on väga erineva suuruse, disaini ja võimsusega radiaatoreid. Suureks miinuseks on kõrge ekspluatatsioonikulu.

PELLETI-, PUIDUKATLAD: tänapäevased süsteemid on suures osas automatiseeritud ning lisaks küttevajaduse katmisele saab soojaks ka majapidamises vajamineva vee. Kütteallikas sobib ühendamiseks nii radiaatorite kui vesipõrandaküttega.

SOOJUSPUMBAD:
Õhk-õhk soojuspump: investeeringu maksumus on suhteliselt väike, kuid kasutamisel tuleb arvestada, et õhkõhk soojuspumbad kuivatavad õhku ning teevad töötamisel müra. Sobib eelkõige elamutesse, kus kütta on vaja üksikuid ruume ning liigse õhu kuivuse vältimiseks on soojuskoormus alla 10 W/m2 kohta. Samuti on õhk-õhk soojuspumbad suurte miinuskraadide juures ebaefektiivsed, mis tähendab elektriga küttevajaduse katmist.

Õhk-vesi soojuspump: erinevalt õhk-õhk soojuspumbast on võimalik soojuspumba paigutamine tehnoruumi, mistõttu ei kaasne müra eluruumis ning soojaks saab ka majapidamises vajamineva tarbevee. Sarnaselt õhk-õhk soojuspumbaga on õhk-vesi soojuspumba kasutegur suurte miinuskraadide juures väike.

Maasoojuspump: paigaldamiseks on vaja sobiva pindalaga maatüki, veekogu või puuraugu olemasolu. Maasoojuspumbal baseeruv süsteem katab aastaringselt soodsa kasuteguriga hoone kütte- ja tarbevee vajaduse. Mida madalama pealevoolu temperatuuriga on küttesüsteem, seda efektiivsemalt on soojuspumbad võimelised töötama. Sobilikud on suure pinnaga küttesüsteemid, näiteks põrandaküte.

Millega kütta

Eramaja renoveerides või uut ehitades tuleb varem või hiljem langetada otsus, millist soojusallikat maja kütmiseks kasutada. Erinevaid kütteallikaid, nende ehitus- ja kasutuskulusid tutvustab kütte- ja ventilatsiooniinsener Siret Trei. Kütteallika valikut peaks alustama elamu välispiirete soojapidavuse hindamisega. Mida soojapidavam maja, seda väiksemad on hilisemad kulutused hoone kütmiseks.

Soojusallikat valides peaks vaatama laiemat pilti, mõeldes läbi kogu maja renoveerimise etapid ning alustama välispiirete soojustamisest. Kindlasti ei tohiks unustada ka hoone ventilatsiooni: kui maja on hästi soojustatud, kuid pole mõeldud õhuvahetuse peale, muutub sisekliima kiiresti ebamugavaks, tulemuseks on terviseprobleemid ning niiskuskahjustused hoone konstruktsioonides.

Allikas: meediapilt.ee