autor: Juuli Laanemets / Äripäev

http://www.haldusuudised.ee//default.aspx?publicationid=ee3dc626-d8ac-4a9f-9643-24b734d3d672

EKÜL soovib koondada ühtsesse teenusepakkujate andmebaasi kvaliteetse omanikujärelvalve ja ehituse omanikupoolse projektijuhtimise pakkujad, et anda korteriühistutele parem ülevaade turul tegutsejatest.

Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil kerkis üles renoveerimistööde omanikujärelvalve küsimus. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) arvates tuleks ühistutel renoveerimisprotsessis omanikujärelevalvet kindlasti teostada, vältimaks ebakvaliteetset tööd.

"Loodav andmebaas on kohaks, kuhu jõuavad vaid need teenusepakkujad, kellega on korteriühistutel varasem koostöö sujunud ning kes on pakkunud tõepoolest kvaliteetset teenust," rääkis EKÜL juhatuse liige Urmas Mardi. Tema sõnul võib väärt teenusepakkujatest anda teada e-maili teel: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  . 

"Omanikujärelvalve on kogu protsessi üks odavamaid, ent olulisemaid teenuseid. Oluline on jälgida, et ei kasutataks lubatust odavamaid ja kõlbmatuid vahendeid, et töö oleks kvaliteetne," ütles Mardi. "Omanikujärelevalveks tuleb aga võtta spetsialist, sest mõnd viga ei pruugi asjatundmatu silm märgatagi. Tähtis on ehitaja vastutustundlik käitumine ja professionaalsus, et ühistujuhid ei peaks muretsema, kas tööd ikka korralikult teostatakse."

Kevad on kortermajade renoveerimise tippaeg. KredExi teatel määrati rekonstrueerimistoetus mullu 95 kortermajale, mis said toetust kokku 8,3 miljoni euro ulatuses. Kokku investeerisid korterelamud renoveerimisse KredExi rekonstrueerimistoetuse abil 30,3 miljonit eurot.

KredExi soodusintressiga korterelamu renoveerimislaenu väljastasid möödunud aastal Swedbank ja SEB Pank 167 korterelamule kogusummas 16,7 miljonit eurot. Keskmine eraldatud laenusumma oli 100 000 eurot ja keskmine hoone pind 2252 ruutmeetrit. KredExi korterelamu laenukäenduse sai eelmisel aastal 77 kortermaja käendussummas 4,5 miljonit eurot, mis võimaldas korteriühistutel kaasata pankadest täiendavat finantseerimist 7,7 miljoni euro ulatuses.