autor: Kristi Malmberg /Birjo Must ajakirjanik

http://www.ehitusuudised.ee/article/2013/12/9/morad-ja-praod-ehitistes-tuleb-hoolikalt-ule-vaadata

Hoone kandekonstruktsioonidesse aja jooksul tekkivatesse pragudesse ja muudesse defektidesse tuleb suhtuda tõsiselt ning vajadusel viia läbi ekspertiis. 

"Kindlasti tuleb tähele panna kõiki muutusi, sest ka ilma visuaalsete muutusteta hoone võib olla varisemisohtlik," märkis insener ja Rak Tek Solutions Oy juht Toomas Kaljas.

Kui hakkavad ilmnema deformatsioonid, tuleb Kaljase sõnul pöörduda sisu tundvate asjatundjate poole ning jälgida oma vaistu.

Praod, mõranemised ja muud deformeerumised võivad tekkida hoone vajumisest, aga ka välistest teguritest nagu näiteks vaiade rammimisest tekkivat vibratsioonist. Samuti võivad hoones ilmneda aja pikku defektid, mille on põhjustanud halb ehituskvaliteet.

Ehitusekspertiisi ja omanikujärelevalve teenust pakkuva AIK-Projekt OÜ juhi Andres Juhani kinnitusel tuleb esmalt pöörduda asjatundja poole, kes peaks olema võimeline prao paiknemise ja suuna järgi fikseerima, kas see pragu on ehitise püsivusele ohtlik või mitte.

Ohtlike pragude ilmnemisel tuleks Juhani sõnul viia läbi juba põhjalikum analüüs ja koostada ehitustehniline ekspertiis koos võimalike tehniliste ettepanekutega defektide kõrvaldamiseks. "Ehitustehnilise auditi läbiviimiseks võib pöörduda eraõiguslike inseneribüroode poole, kellel on olemas vastav tegevusluba või kohaliku omavalitsuse ehituskontrolli osakonna poole, kes peaks ehitise tehnilise seisukorra hindamiseks ekspertiisi korraldama või ka näiteks Tehnilise Järelvalve Ameti poole, kes vastavalt olukorra ohtlikkusele annab edasisi suuniseid," rääkis Juhani.

Probleeme näiteks paneelmajadega

Juhani tõi näiteks, et mitmeid aastaid kestnud hoogsal fassaadide lisasoojustamisel on ette tulnud olukordi, kus ei arvestata hoone väliseina oleva vooderkihi olukorraga. Paljude viie ja enama  korruseliste kivihoonete väliseinad on tema sõnul okupatsiooniajal laotud keraamilistest tellistest vooderkihiga, mis on seotud silikaatkividest kandeseinaga. Materjalide erinevate joonpaisumiste tõttu on sidekivid või ka terasankrud aja jooksul lagunenud või murdunud.

"Kui sellisele välisseinale ilma põhjalike uuringuteta uus "kasukas selga" tehakse, siis tekib olukord, kus vanale vooderkihile satub veel suurem koormus, see irdub kandeseinast ja on oht varinguks," märkis Juhani. Analoogne olukord olevat ka paneelhoonetel, mille välisvooderkihiks on 40mm paksune betoonkoorik ja selle ankurdus kandvasse seina on korrosiooni tõttu nõrgenenud, vooderkiht ise samuti pragunenud ja niiskuse tõttu alanud betooni karboniseerumine. Selline vooderkiht ei kanna enam lisanduva soojustuse ja fassaadikatte koormust, märkis Juhani.

Tema sõnul on analoogsetes olukordades möödapääsmatu viia läbi põhjalikum uuring ja selle tulemusel antakse tehnilised lahendused fassaadide lisasoojustamise võimaluste kohta, kas piisab uute ankrute paigaldamisest olevasse kandeseina või tuleb seintele niiöelda "vitsad" peale panna nagu tünnile.

Saaks välja töötada andursüsteemid

Elektroonilisi turva- ja nõrkvoolusüsteemide projekteerimisega tegeleva Telealarm OÜ juhi Tõnu Kutsari sõnul igapäevaselt Eestis selliseid andureid või süsteeme ei kasutata, millega saaks mõõta hoone vajumist või näiteks ehitusvibratsiooni mõju majale. Küll aga on andureid paigaldatud teatud ruumide seinte või nende ruumide metallkonstruktsioonide valvamiseks. "Sellised süsteemid avastavad nii materjalide termilisel kui mehaanilisel mõjutamisel ja purunemisel tekkivad struktuurisisesed iseloomulikud helid," märkis Kutsar.

Seda, et Eestis oleks paigaldatud mõni tehniline süsteem hoone konstruktsiooni püsivuse hindamiseks, Kutsar enda sõnul ei tea.

Siiski oleks tema hinnangul võimalik projekteerida ja välja ehitada tehniline süsteem, mis avastab oluliste konstruktsioonelementide vahelised nihked või purunemise-pragunemise hetke, vallandab vastava häire ja näitab vastava asukoha hoone 3D mudelil.

"Selline süsteem tajuks nihkeid konstruktsioonielementide vahel kui ka avastaks konstruktsioonielementide struktuurimuutusega kaasnevaid materjalisiseseid helisid. Viimati nimetatud tehnoloogiat kasutatakse näiteks suurt turvalisust nõudvate ruumide seinte ja uste valvamiseks," sõnas Kutsar.

Odavam on vigu vältida

Samas nentis ta, et niisuguse spetsiaalse süsteemi hankimine peaks kuidagi eriliselt põhjendatud olema, et kaasnevaid suuri kulusid õigustada. Lihtsam ja odavam on projekteerimise ja ehitamise vigu juba algselt vältida ja tugevdada kvaliteedikontrolli just selles faasis. "Teatavasti toimub inseneriteenuste hankimine ka Eestis üheksal juhul kümnest odavaima hinna alusel. Seda eriti riigihangete puhul ja see on kahetsusväärne," märkis Kutsar.

Kutsari sõnul on enamus ehitusprojektide ekspertiise heal juhul pinnapealsed, sest lootust tööd leida on ainult alapakkumisi tehes. "Sellised üldsõnalised ja formaalsed ekspertiisid devalveerivad omakorda projekti ekspertiisi kui kvaliteedikontrolli liiki tervikuna. Inseneriteenuste hankimine odavaima hinna põhimõttel ei tohiks olla aktsepteeritav," kinnitas ta.

Tasub teada

Sõltuvalt ehitisest tuleks jälgida erinevaid ohumärke:

- Puithoonetel pragusid seintesse ei teki, tekivad praod kattekihtidesse nagu kipsplaatidesse, krohvipindadele vms. Nende pragude põhjal aga ei saa alati järeldada ehitise ohtlikke deformatsioone. Krohvikiht võib olla ämblikuvõrgukujulisi pragusid täis, see aga viitab kliimatingimustest, temperatuurierinevustest vms. tingimustest tekkinud põhjustele. Puithoonetel tuleks jälgida põrandate, lagede ja avatäidete liistude kreenide ilmnemist, ka seda, kui näiteks uks enam hästi ei sulgu, hakkab vastu piita käima jms. Alusmüürid, keldriseinad on ka puithoonetel kivist või betoonist ja nendes hooneelementides on praod juba ohumärgiks. Iga hoone korral saab asjatundja enam informatsiooni just keldrist ja pööningult. Pööningul, katusealuses tuleks jälgida neelukohtade, korstnaümbruste ja müürilattide, vööprusside tarindeid. Puithoonetele on suurimaks "vaenlaseks" niiskus, õhuvahetuse puudulikkus ja selle tõttu tekkivad seenkahjustused, tuleks uurida niiskuse tekkepõhjusi.

- Terastarinduses hoonetel samuti pealmaa osas selliseid pragusid ei esine, mille alusel võiks kahtlustada hoone püsivust. Nende hoonete pealmaa tarindites tuleks jälgida ühendussõlmede olukorda, tarindite vertikaalsust ja horisontaalsust ja muidugi korrosioonikahjustusi. Samuti tuleks tähelepanu pöörata võimalikele kriiksuvatele helidele ja nagisemistele tuulise ilma korral.

Kivi-, betoon-, plokk- ja paneelehitistes võivad praod olla ohumärgiks ehitise püsivusele. Pragude tekkepõhjuseid on mitmeid, ehitise vajumine ei ole ainus põhjus, ka temperatuuride erinevusest võivad tekkida deformatsioonid, eriti erinevate materjalide kokkupuute kohtades (erinevatel materjalidel on erinevad joonpaisumistegurid), külmakergetest, vibratsioonist. Ohtlikke vajumeid esineb õnneks harvemini, sest talupoja mõistus sunnib ikka hoonele korraliku aluse ehitama. Pragude paiknemise ja suuna järgi oskab asjatundja tihti selgitada kahjustuse võimalikke põhjuseid.

- Hoone vajumine võib tekkida näiteks kanalisatsioonitoru purunemisel tekkivast lekkest kui vesi uhub liivpinnase vundamendi alt või ümbert ära, ehitise kõrvale rajatavast süvendist, kus pinnase roome võib kahjustada oleva hoone aluse püsivust aga ka siis kui uus ehitise omanik rajab pealeehituse, arvestamata oleva vundamendi kandevõimet.

Vajumisest tekkinud defektide parandamine on kõige töömahukam. Levinud lahenduseks on vundamendi tugevdamine talla alla juurdevalamisega või mikrovaiadega. Sagedamini esineb kivihoonetel varikatuste, katuserinnatiste ja rõdude defekte, mis hooletu suhtumisega võivad ohtlikuks muutuda. Nende hooneelementide juures tuleb jälgida kinnitusdetailide olukorda, korrosiooni, betooni karboniseerumise ilminguid, korrodeerunud sarruse nähtavale ilmumist jms ning nende parandamine on tunduvalt lihtsam kui vundamendi või aluspinnase tugevdamine

Allikas: AIK-Projekt OÜ juht Andres Juhani