autor: Kadri Inselberg

http://www.tarbija24.ee/1179988/eramaja-renoveerimisel-vajad-luba-igal-sammul

«Kui ehitusseadust lugeda, siis loetakse ehituseks pea kõiki inimkäelisi tegevusi ehitise kallal,» nentis Saue linnavalitsuse linnamajanduse ja ehituse peaspetsialist Andres Joala. Luba tuleks seega küsida ka paljude maja sees tehtavate muudatuste jaoks.

Selline nõue ei meeldi paljudele. Ka Saue abilinnapea Mati Uuesoo arvab, et ehitusvaldkond on kohati üle reguleeritud – see ei peaks olema omavalitsuse asi, kui inimene kodus parketti vahetab.

«Seadusandja on proovinud ühe seadusega lahendada kõigi ehitiste küsimused. Samad reeglid laienevad nii väikeehitistele, eramutele, talumajadele kui ka pilvelõhkujatele ja tootmishoonetele. See ei ole päris loogiline,» rääkis Uuesoo.

Paljud inimesed teevad lihtsamaid ehitustöid ise ja sageli võtab mees ise ette ka eramu ehitamise. Probleeme tekitabki hoopis kõigi vajalike dokumentide kordaajamine.

Joala kinnitas, et omavalitsuse luba peab taotlema ka renoveerimiseks ja tööde käiku tuleb dokumenteerida, kuna hilisemate vaidluste korral kohtus on kuuldavasti võetud otsuste tegemisel eelduseks, et kui midagi on dokumenteerimata, siis on see ehitatud valesti.

«Väga keeruliseks läheb olukord näiteks siis, kui elamu müüakse ja uus omanik ei saa endise käest ehitusdokumentatsiooni kaasa. Ostab pooliku maja, aga eelnevalt tehtu kohta ei ole midagi kirjas,» kirjeldas Joala olukorda, kui majale kasutusloa saamine on sama hästi kui võimatu. Teha tuleb kulukaid ekspertiise ja hullemal juhul lausa konstruktsioone avada.

Aastatel 1991–1995 ei reguleerinud Joala sõnul Eestis ehitustegevust ükski seadus ja sel ajal ehitatud hooned peavad vastama vaid ehitise ohutust puudutavatele ehitusseaduse sätetele.

Kasutusluba saadakse eramule siis, kui kõik vajalikud dokumendid on omavalitsusele esitatud ja kõik kontrollid on edukalt läbitud. Seaduse järgi peab kehtiv kasutusluba olema igal hoonel, mida kasutatakse. Reaalsus on aga Uuesoo hinnangul selline, et kogu Eestimaal on kindlasti väga palju eramuid, millele pole kasutusluba väljastatud või on ehitist aja jooksul muudetud nii palju, et kasutusluba enam ei kehti – algsest pole peaaegu midagi alles.

«Sisuliselt võib inimesel olla ilus ja tore maja, aga kui ta ehitab terrassile varikatuse – ka siis, kui ta teeb seda seaduskuulekalt ehitusloaga, aga tehtud töödele kasutusluba uuesti ei taotle –, ei ole majal enam kehtivat kasutusluba,» selgitas Uuesoo.

Niikaua kuni inimene ise oma majas elab ja sellega tehinguid ei tee, ta kasutusloast ka puudust ei tunne, kuna reaalseid karistusi ei ole kasutusloata majade omanikele määrama hakatud. «Inimene saab ka alati öelda, et mul on asi veel pooleli. Paar liistu on löömata,» nentis Uuesoo.

Joala selgituse järgi võivad aga tekkida probleemid, kui kasutusloata maja müüa tahetakse – tehingu saab küll teha, kuid teadlikum ostja pakub kasutusloata elamu eest madalamat hinda.

«Inimesed on käinud ja küsinud, et mis siis saab, kui ma ostan ilma kasutusloata maja. Ma olen öelnud, et eks see ole kauplemise koht – üks on kasutusloaga hind ja teine kasutusloata,» ütles Joala. Uuel omanikul on kõigi dokumentide ja majale kasutusloa saamine tagantjärele juba hoopis keerulisem.

Ümberehitamiste korral peab alati arvestama ka naabritega, kellele renoveerimine või aeda kerkinud väikeehitis võib mitte meeldida. Naabritevaheline tüli on sellest kerge tõusma. Õigust minnakse nõudma omavalitsusse, ja kui ehitamiseks luba puudub, on kaebus ka põhjendatud.

«See on eestlastel vist juba geneetiliselt veres, et peame naabri peale kaebama,» muigas Uuesoo. «Talvel on seda vähem, aga suvel, kui ollakse õues, siis tuleb ka kaebusi rohkem.»

Joala lisas: «Tullakse sellise jutuga, et minge karistage teda. Samal ajal tehti seda kõike tema enda akna all, aga kaebama tullakse alles siis, kui kõik valmis on, et siis suuremat karistust nõuda.»

Kõiki probleeme omavalitsus lahendada ei saa, aga kohtusse naabrid tavaliselt suurte kulude tõttu minna ei taha. Väikeehitist, mille ehitusalune pind jääb alla 20 m², võib püstitada ilma selleks luba taotlemata. Omad reeglid on siingi: ohutusnõudeid tuleb täita ja ehitis peab olema korrektne.

Aga miks inimesed sageli renoveerimise ja väikeehitiste, näiteks üle 20 m² kuuri ehitamisel korralikult lubasid ei taotle? «Vahel tuleb inimene kohale, räägib oma plaanist, ja kui kuuleb, mis nõuded dokumenteerimisel ja loa saamiseks on, siis ta lihtsalt kaob ära,» nentis Joala.

Näiteks tuleb poodidest kokku korjata kõigi materjalide kasutus- ja paigaldusjuhendid, pidada ehituspäevikut ja koostada kaetud tööde akte, protsess üles pildistada jne.

Inimestel, kes ise ehitusega iga päev kokku ei puutu, tasuks võimaluse korral endale keegi asjatundja bürokraatia läbihammustamiseks appi paluda või siis omavalitsuse töötajatelt juba ehitamisega alustades nõu küsida – probleemide vältimine muudab ka nende töö kokkuvõttes tunduvalt lihtsamaks.

Omavalitsusse võiks meeste sõnul tulla kohe, kui ehitamise-renoveerimise idee tuleb, siis saab koos paika panna, mida täpselt vaja teha. Kui algusest peale kõik reeglite järgi ära teha, siis pääseb tööde lõpetamisel ahastusest, kuidas saada näiteks pilte kamina või korstna sisust – see ju seina taga.