autor: Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige

http://pluss.virumaateataja.ee/766498/korterelamu-soojustamine-saastab-raha

Üleüldine elu kallinemine viimasel ajal, seal­hul­gas elektri ja gaasi hinnatõusust tingitud kas­vanud majapidamiskulud on üha rohkem pannud inimesi mõtlema energiasäästu ja majade renoveerimise peale.

Ka korteriühistutes tuleb sel põhjusel aina sagedamini kõneks hoone soojustamine, mis toob pikemas vaates kaasa peaaegu poole väiksemad küttekulud. Lisaks on boonuseks maja hea väljanägemine ja korteri väärtuse kasv kinnisvaraturul.
Korteriühistute liidu statistika põhjal on näha, et kortermajade renoveerimine kogub viimasel ajal üha rohkem populaarsust. Kui lõunanaabrite juures Lätis on ühistuid väga vähe moodustatud ja suur hulk kortermaju lihtsalt laguneb, on eestlased ühistute loomisel aktiivsed ning otsivad ka ise võimalusi, kuidas kodumaja olukorda parandada. Kindlasti on kortermajade elanikke üha rohkem remondi peale mõtlema ajendanud riigi jagatavad toetused ning pankade mõistlikud laenutingimused.


Krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutus Kredex on korteriühistutelt kogunud andmeid soojustamise ja energiasäästu kohta. Nii näiteks selgus ühe Eesti maakonnakeskuses asuva 16korterilise kehvas seisukorras kortermaja näitel, et kvaliteetne remont ja soojustamine võivad anda küttekulude kokkuhoidu üle 30 protsendi. Arvestades jaanuari alguse käredat pakast, on see kõikide maja korteriomanike märkimisväärne rahaline võit.

Viidatud maja peamised probleemid olid tingitud nõukogudeaegsetest ehitusnormidest ja kehvast ehituse kvaliteedist. Kuna maja soojapidavus oli korterite kaupa väga erinev, kõikus ka sisetemperatuur.
Piltlikult öeldes istuti ühes korteris, mütsid peas ja kindad käes, teises aga aeti aknaid pärani. Lisaks oli majas nn ühetorusüsteem, mis ei võimaldanud soojust üksikute radiaatorite kaupa reguleerida. Pärast konsultatsioone audiitoritega otsustati läheneda probleemile kompleksselt ja renoveerida kogu maja: soojustada seinad, katus, sokkel, vahetada aknad, rekonstrueerida küttesüsteem. Renoveerimise maksumuseks koos projektiga kujunes küll ligikaudu 430 000 krooni, kuid selle rahastamisel aitas Kredexi 35% toetus ning sobilikel tingimustel saadud pangalaen.
Tihti peljatakse toetuste taotlemise või pangaga asjaajamise keerukust ning ajamahukust. Korteriühistute liidu kogemusest lähtuvalt soovitan alustada käigust Kredexisse ja panga nõustaja juurde. Nii saavad paljud küsimused kohe vastuse ning selgeks asjaajamise maht ning nõudmised.
Kuna riigi toetusrahast renoveerimistöödeks ei piisa, siis tuleb pöörduda ka pankade poole, kes pakuvad sihtotstarbelist laenu, näiteks renoveerimislaenu. Samuti on pankadel mitmesuguseid soodustusi, Nordeal näiteks korteriühistutele isegi omafinantseeringuta laen.
Tänuväärne on, et riik otsustas CO2 kvootide müügist saadud raha eraldada korteriühistutele renoveerimistöödeks. Kuid niisama tähtis on igal korteriühistul ja selle liikmel teadvustada, et energiasääst toob korteriomanikule otsest majanduslikku kasu kuni poole võrra väiksemate küttearvete näol. Lisaks tõusevad elanike elukvaliteet ning kinnisvara väärtus. Sellele lisandub veel emotsionaalne väärtus – renoveeritud kodu omanikud on ka aktiivsemad ühistu töös kaasa lööma, tekib suurem kodutunne ning võlgnike hulk on pea olematu. Seega soovitan kodutunde ja -soojuse nimel igaühel mõelda läbi oma maja renoveerimise vajadus ja võimalus.