autor: Rain Uusen

http://aedjakodu.tarbija24.ee/822140/tulevikukodu-tarkus-saab-alguse-planeeringust

Tulevikukodud hoiavad kokku seal elavate inimeste aega ja raha, säästavad loodust ning pakuvad igas mõttes kodusoojust, selgitab energiasäästlikke passiivmaju ja intelligentseid unistustemaju planeeriva ning ehitava ettevõtte Natural House ekspert Heiki Jürissaar.

Energia kokkuhoiu soovist ja tehnoloogia arengust lähtudes räägitakse palju targast kodust ning erisugustest tarkadest lahendustest – millest aga õigupoolest üks hästi kavandatud tark kodu alguse saab?

Tarkade lahenduste all võiks rääkida kodust kui tervikust, mis oleks enam kui ainult tehnoloogia poolt pakutav. «Orgaaniline arhitektuur» tähendab seda, et kodu võiks arhitektuurselt sobituda ümbritsevasse keskkonda. «Universaalne disain» lähtub aga põhimõttest, et ruumide asetus ja kodu kujundus on käepärane nii lapsele kui vanurile.

Kodu luues võiks rõhku panna orgaanilistele materjalidele – võiks olla rohkem looduslikke materjale nagu puit, savi või lubi. Viimistlusmaterjalideks soovitan aga kasutada õlisid ja looduslikke värve, mis aitavad luua tervislikumat elukeskkonda.

Passiivmaja-lahendused annavad aga erinevate arhitektuursete ja ehituslahenduste juures kokkuhoiu maja igakuistes küttekuludes. Kui sellele kõigele lisada targa kodu tehnoloogilised lahendused, mis juhivad eri funktsioone kodus targalt ja säästlikult, saamegi kokku targa kodu.

Kuidas prognoosite targa kodu lahenduste levikut edaspidi?

Targa kodu lahendused pole enam ammu utoopilised. Kunagi näisid ka pangaautomaadid ja pangakaardid tõenäoliselt müstilistena, kuid tänapäeval on need igapäevaselt kasutatavad. Prognoosin, et targa maja lahendused levivad maailmas kiiresti. Juba seepärast, et need on mugavad ja tõstavad elukvaliteeti.

Meie kliima kontekstis on toa sisetemperatuur väga oluline. Ülimalt mugav on ju kaugjuhtimise teel lülitada sisse küte kodus ning saabuda töölt juba sooja koju, sõna otseses mõttes kodusoojusesse.

Tarkus on piiritu, samuti tehnoloogia areng ja innovatsioon. Osa tänapäeval uudsena tunduvaid targa maja lahendusi on peagi laialt levinud ning uusi ideid ja põnevaid lahendusi tuleb pidevalt juurde.

Üsna reaalne on iidne ütlus, et kõik, mida suudad ette kujutada või välja mõelda, on tegelikult kuskil juba olemas. Targa maja ideed on alati veidi ajast ees, need on visioonid, mis on saanud või saavad reaalsuseks.

Ilmselt ei tule me tavakasutajatena selle pealegi, et leidub disainereid, kes töötavad lahendustega, mis saavad reaalsuseks kahekümne aasta pärast.

Palju geniaalseid leiutisi on loonud inimesed, kes hindavad mugavust – näiteks pesumasina või tolmuimeja. Kunagi tundusid jutud ja visioonid nendestki toodetest arvatavasti sama utoopilised, kui näivad tänapäeval mõnele targa maja lahendused.

Lahendused kodust, mida saab eemalt juhtida, elamisest, kus saad näiteks kaugjuhtimise teel sisse lülitada ahju, et koju tulles oleks õhtusöök juba ootamas, on juba võimalikud. Kuid ei piisa tarkadest lahendustest, kui arhitektuur ja maja planeerimine pole eelnevalt arukalt lahendatud.

Mida peaks kodu targalt planeerides silmas pidama, et targa maja lahenduste integreerimisest oleks ka tolku?

Oma kodu loomine on iga inimese elus suur samm. Paljudel on silme ees visioon oma tulevasest kodust – kus see asub ja milline näeb välja, kui palju on ruume ning milline on ruumide plaan või kuidas on lahendatud heliisolatsioon.

Kui juba kodu ost silme ees ning samm unistustest ja esialgsetest visioonidest selginemas, tasuks enne kodu ostmist mõelda kindlasti ka sellele, kui suured saavad olema koduga seotud kulud tulevikus.

Ei tasu sihtida madalaimat hinda, kui hilisemad kulud osutuvad seetõttu suuremaks. Energiasäästlikud majad, sh passiivmajad on tavamajadest küll investeeringult kallimad, kuid tavamajadega seotud energiakulud ületavad kulutusi energiasäästlikule kodule kordades.

Seega investeerides n-ö passiivmajasse, säästame tegelikult aega, energiat ning elame oluliselt tervislikumas elukeskkonnas.

Kuivõrd tehnoloogia vaid toetab targa kodu kontseptsiooni ning kuivõrd tark kodu puhtalt tehnoloogilistele võimalustele rajanebki?

Targa kodu planeerimine saab alguse arhitektide poolt juba projekteerimise käigus. Hästi planeeritud kodus lihtsustub ka tarkade lahenduste kasutamine. Kui planeerimisel on olnud teistsugused prioriteedid, ei aita ka targad lahendused kõiki küsimusi optimaalselt lahendada.

Energiasääst saab alguse kodu planeerimisest ja ehitamisest, langegu valik siis passiivmaja, madalenergiamaja või energia-efektiivse maja kasuks. Targad lahendused vaid toetavad energiasäästu, juhtides kütet ja ventilatsiooni ning näiteks lülitades sisse valgusteid, lähtudes sellest, kas ruumis viibib inimesi või mitte.

Kuidas peaks üks tark eluruum seal elavat perekonda teenima? Skeptikud kipuvad arvama, et liigne tehnoloogia kodus muudab elu vaid segasemaks ning tõstab võimalike rikete tõenäosust...

Eks see ole mugavuse küsimus. Elektrit kasutab oma kodus ilmselt enamus inimesi, rikkeid kartmata. Targa maja lahendustega on sama – need on mõeldud inimest aitama, aega ja energiat kokku hoidma.

Selles osas aga, kuidas tark eluruum peaks perekonda teenima, on valikuvõimalused suured ning siin peaks iga pere leidma paljudest võimalikest omad lahendused.

Milliseid igapäevaseid eluaspekte võiks hästi planeeritud targa kodu lahendus kontrollida või milles meid aidata?

Alustaks esmavajadustest. Koju jõudes tahaks, et toad oleksid soojad – miks mitte lasta siis tehnikal reguleerida maja kütet meie vajaduste järgi. Ilmselt pole vaja ventilatsioonil lasta õhku nii sageli kodus vahetada, kui seal kedagi parasjagu ei viibi. Samuti on õhtusel ja öisel ajal kasutusel erinevad eluruumid, kus tuleks õhku värskendada tihedamalt.

Kui saunakeris töötab elektriküttel, saab ka selle tööle panna ning külma talveilmaga koju jõudes võib kohe sauna minna.

Turvasüsteem, liikumisandurid ja turvakaamerad annavad märku, kui kodus toimub liikumine, seega saab juba enne turvafirma kohalejõudmist vaadata üle neti kaamerapilti, et selgitada, millega on tegemist.

Suurte aknapindade puhul, mis avanevad lõunasuunda, on kaval juhtida näiteks elektriruloosid või kardinaid, meile sobivalt kas siis tuba varjutades või valgustades.

Leidub ka lahendusi, mida võib veel luksuseks pidada, aga mis muutuvad edaspidi tavapärasteks. Biomeetrilised lukusüsteemid annavad võimaluse kodul iga siseneva pereliikme ära tunda ja vastavalt sellele lülitada sisse tuled, mängida lemmikmuusikat või valida lemmiktelekanali.

Tark kodu võimaldab üle neti vajadusel ka uksi avada või lemmikloomi õue ja tuppa lasta. Võimalused on lõputud, kas või muru kastmine ja niitmine või muud tööd majapidamises, mis töötavad elektritoitel.

Võib eeldada, et targa kodu täislahendus sisaldab nii palju elektroonikat ja paigaldajate-projekteerijate töötunde, et saadud kokkuhoid ei vii ka aastate pärast neid kulusid nulli... Või on see väärarusaam?

Mida rohkem hakatakse kasutama tehnika pakutavaid võimalusi, seda odavamaks muutub tehnoloogia ise, samuti tekib üha rohkem seadmete ja lahenduste pakkujaid, konkurents viib hinnad taas allapoole ning kliendil tekib suurem võimalus erinevaid lahendusi valida.

Kas targa kodu lahendusele mõeldes tuleks lähtuda tervikust või soovitate alustada n-ö samm-sammult, tasapisi funktsioone lisades? Millest sel juhul alustada?

Mõistlik oleks lähtuda tervikust ja kõik korraga välja ehitada. Kui selline võimalus puudub, saab tarka kodu hakata rajama ka järk-järgult, nii, kuidas tekivad vajadused ja võimalused.

Uue kodu puhul soovitan projekteerida lahendused korraga ning juba ehituse ajal vedada laiali vähemalt kaabeldused. See osa tööst ei ole ka väga kallis. Hiljem on tükk tegemist vedada kaableid selliselt, et need silma ei häiriks või sisekujundust ei rikuks.

Targa ja elektroonilise ajuga kodu puhul läheb mõte paratamatult ka turvalisuse radadele –kuivõrd suur on risk, et minu kodu muutub «maailmale avatuks»?

Oht, et keegi elamisse tungib, on alati olemas. Selleks ongi mõeldud lukud, turvasüsteemid ja targa kodu lahendused. Mida avatum kodu, seda lihtsam on sisse tungida.

Tarka lahendust saab ka ehitada kinnise süsteemina ning sel puhul riskid peaaegu puuduvad. Samas annab avatum süsteem kasutajale rohkem võimalusi – kodu juhtimine üle interneti, kodusisene wifi vms. Samas on alati võimalus jätta süsteem kinniseks vaid osaliselt.

Iga kodu puhul tuleks riskid hinnata ning planeerida lahendused mõistlikult ja turvaliselt. Süsteeme saab alati turvaliseks ehitada ning krüpteerida. Kui te oma kodu just NATO peakontoriks ei ehita, poleks küll vaja sissemurdmist liigselt karta.