Autor: Juhan Parts

http://pluss.parnupostimees.ee/780722/kutame-vahem-ohku

Eestlase jaoks on kodu omanud alati väga suurt tähendust. Olgu ta ühe või kahetoaline, kolme- või neljakorruseline, kodus peab olema meeldiv ja soe, et sinna oleks alati hea minna.

Eesti keskmine kortermaja on ehitatud 1960-80ndatel ja suurem osa ühepereelamutest veelgi varem. Toonane ehituskvaliteet vastas selle aja võimalustele ja poole sajandi pikkune periood on nende elamute soojapidavuses teinud oma töö. Erinevalt ärkamisaegsetest taludest on eelmise sajandi elamud mõeldud vastu pidama umbes viiskümmend aastat.

Ei pea olema hariduselt insener mõistmaks, et suur hulk eestlaste kodusid on kaotanud soojapidavuse, nende kütmisele kulub aasta-aastalt järjest rohkem raha ja pikapeale hakkab kannatama maja konstruktsioon. Vaadates Eesti keskmist väikeelamut või kortermaja, on olukorra parandamiseks kõige reaalsem lahendus need renoveerida.

Viimase paari aasta jooksul oleme korterelamutele pakkunud eri toetusi maja renoveerimiseks, sh energiaauditi, projekteerimise ja ehitusjärelevalve tegemiseks. Eelmise aasta lõpu seisuga oli neid võimalusi kasutanud 390 korterelamut.

Ei saa mainimata jätta, et renoveerimise tulemusena muutusid need majad keskmiselt 36 protsenti energiasäästlikumaks – see tähendab kolmandiku võrra väiksemaid küttearveid. Hea meel on selle üle, et mida rohkem maju saab renoveeritud, seda enam naabreid tahab samuti selle töö ette võtta. Peale kortermajade on järjest rohkem uuritud eramajadele mõeldud toetuste kohta.

Eramajade toetus

Eramaja omanikul on teatavasti kütta neli välisseina ja katus. Eestis on üle 160 000 eramu, ligikaudu 20 000 asub Pärnu maakonnas ja julgelt üle poole neist on ebaefektiivselt soojustatud.

Võrreldes näiteks Põhjamaadega, kulub meil maja soojustamiseks kolmandiku võrra rohkem energiat. Terve maja renoveerimine on ühe või isegi kahe leibkonna koostööna kallis ja seetõttu oleme alates aprillist otsustanud hakata toetama eramajade renoveerimist kuni 40 protsendi ulatuses.

Baltimaades suisa unikaalse algatuse eesmärk on tõsta eramajade soojapidavust ja parandada nende sisekliimat. Kokku eraldasime selleks kvoodimüügi rahast 3 miljonit eurot, millest hinnanguliselt jätkub 300 eramaja energiatõhusaks rekonstrueerimiseks. Toetuse minimaalne summa on 1000 ning maksimaalne 30 000 eurot. Seega toetatakse neid renoveerimistöid, mille kogumaksumus jääb 2500 ja 120 000 euro vahele.

Kui rekonstrueerimise tulemusena vastab maja energiamärgisele C, toetame seda 40 protsendiga, ja kui saavutatakse energiamärgis D, toetame seda 25 protsendiga tööde kogumaksumusest. Selleks tuleb enne taotluse esitamist lasta projekteerijal hinnata maja energiatarbimise hetkeseisu ja täita selleks ettenähtud vormid, kus on arvutatud maja rekonstrueerimise tulemusena saavutatav energiaklass.

Projekteerija teab täpselt öelda, milliste tööde jaoks on vaja ehitusluba või omavalitsuse kirjalikku nõusolekut ja milliste tööde jaoks piisab tehnilisest kirjeldusest. Projekteerija leidmiseks paneme abistava info üles KredExi kodulehele.

Millele saab toetust?

Toetust saab nii rekonstrueerimistööde tegemiseks, ehitustoodete ja -materjalide soetamiseks, projekteerimiseks kui omanikujärelevalve teostamiseks. Näiteks võib toetuse abil soojustada maja fassaadi, soklit, vundamenti, katust ja esimese korruse põrandat. Toetuse hulka kuuluvad akende ja uste vahetamine, küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi parandamine jpm.

Meilt on palju küsitud, kas toetust saab taotleda mitmepereelamutele, mis ei ole päris kortermajad. Võttes arvesse suurt hulka majatüüpe, saavad toetust kasutusloaga üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud, kahe korteriga majad ja suvilad või aiamajad, mis on kasutusel vähemalt neli kuud aastas.

Toetust võib taotleda 2013. aasta lõpuni, kuid huvi toetuse vastu on olnud sedavõrd suur, et selleks eraldatud raha võib lõppeda oluliselt varem. Seega kutsun väikeelamuomanikke üles olema aktiivne, et mitte maha magada võimalust toetuse abil oma maja soojapidavamaks muuta.

Eestis naljalt tuulikuid hoovis või päikesepaneele maja katustel ei näe. Hoolimata meie päikesevaesest kliimavöötmest, saab mõlemaid edukalt kasutada igapäevases majapidamises kulude kokkuhoiuks. Mõistagi tuleb arvestada, et üks hoov on tuulisem kui teine ja päike paistab ühe maja katusele kauem kui teisele.

Teadmised ja kogemused on taastuvenergia seadmete kasutamise valdkonnas Eesti elanike hulgas veel väikesed, samal ajal võimalused meile paljudelegi ootamatult suured. Selleks, et julgustada inimesi tegema esimest sammu, otsustasime toetada 60 protsendi ulatuses neid, kes paigaldavad oma koju päikesekollektori soojusenergia tootmiseks.

Täiendava elektrienergia tootmiseks oma kodu tarbeks otsustasime toetada tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide kasutuselevõttu koguni 70 protsendi ulatuses.

Eestis ei ole naftamaardlaid või kullakaevandusi ning seda enam tuleb meil kasutada olemasolevaid alternatiivseid võimalusi.

Nii eramajade renoveerimiseks kui taastuvenergiaseadmete kasutuselevõtuks saab taotlusi hakata esitama orienteeruvalt aprillist. Praegu täiendame määrust ja juba lähinädalatel loodan selle määruse jõustumist. Taotluste vastuvõtmiseks ja hindamiseks oleme volitanud KredExit, mille kodulehele paneme kogu vajaliku info, kui toetuse tingimused on lõplikult kinnitatud.